Kui juba, siis kirka ja buldooseriga kõige vastu!

Imbi Jeletsky,      22. november 2006


Poolele teele jääda ei maksa. Alles see oli, kui tublimad eesti inimesed Tõnismäel seda pronksist poissi ärastada tahtsid. Sedakorda jäid roosad naiselikud küll kõrvale, mis on ka täiesti mõistetav, sest naiselikkus ei luba meestele teps mitte liiga teha.
Aga mine tea, ehk oli suutäis liiga suur, või vastupidi, nii armetuväike, et ei tasunud jama ära? Kui juba, siis võtta ette toekam asi, mida ju Karla katedraal kahtlemata on. Üks ilus roosapõskne (kesk)noorsand võrdles selle hoone vastast võitlust koguni Vene tankidega.
Jutt jumala õige! Jubedaid kommunistlikke bakhanaale on selles majas peetud, marmori ja kassikullaga on need ruumid kaunistatud. Häbi oleks sellist hoonet pikemalt taluda. Aga häbi on ka poolele teele pidama jääda. Leidub teisigi, mis sama saatust – kirkat ja buldooserit, kui mitte pommi väärivad. Toompea ja Kadrioru lossist alustades, kus okupatsioonivõimu kandjad on istunud. Praeguses Välisministeeriumi hoones troonis too kurjajuur Karla ise oma parteiga. Kaitseministeerium, see vana Sakala, oli tõelist poliitharidust maast laeni täis. Kentmanni tänava asemel oli tol halval ajal Kreuksi-nimeline uulits ning seal asus komsomoli keskkomitee. Kuidas me todagi hoonet taluda suudame? Nojah, betoon seda nüüd kaitseb küll, aga ikkagi...
Ja muide, Kadrioru rannas on mälestussammas ühele tsaari-Vene sõjalaevale, too "Russalka" nimelt.
Nii et on, millele helgema homse nimel mõelda tuleks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)