Töölepingu seadus tuleb tagasi võtta

09. juuni 2004


Keskerakonna juhatus arutas Riigikogu menetluses oleva uue töölepingu seaduse eelnõuga seonduvat ja tegi vabariigi valitsusele ettepaneku see tagasi võtta ning põhjalikult ümber töötada. Keskerakonna hinnangul on valitsuse esitatud eelnõu sisult kõlbmatu, ei väljenda euroopalikku sotsiaaldialoogi soovi ning on tasakaalust lubamatult väljas.
Detsembris andis vabariigi valitsus Riigikogule üle töölepingu seaduse eelnõu, põhjendades selle forsseeritud arutamise ja vastuvõtmise vajadust ELi nõudmistega.
Tänaseks on see eelnõu saanud hävitava ekspertiisi Tartu Ülikooli õigusteadlastelt ja teistelt tööõiguse asjatundjatelt, sh ka Riigikogu liikmetelt, kes on esitanud enam kui sada muudatusettepanekut. Selle tulemusena on Riigikogu sotsiaalkomisjon eelnõu muutmisel ja parandamisel tõsiselt takerdunud ning sisuliselt kirjutab uut seadust.
Probleemid, mis Keskerakonna hinnangul tuleks täiesti uutel alustel läbi töötada, on järgmised: puhkuse pikkus; töötingimuste ühepoolse muutmine, vallandamisest etteteatamise tähtaegade kärpimine sisuliselt nullini; vallandamiskompensatsioonide oluline vähendamine jmt.
Äärmiselt olulise punktina tuleb muuta eelnõu põhimõtteid, mis puudutavad töötajate materiaalse vastutuse teemat. Keskerakond peab absurdseks sätteid, mille kohaselt peab töötaja ilma tõendatud isikliku süüta katma tööandjale lisaks kahjudele ka saamata jäänud tulu ning uue töötaja töölevõtmise kulud. Viimane idee pärineb endiselt riiklikult lepitajalt Henn Pärnalt. Eelnõu tasakaalustamatus seisnebki selles, et tööandja ja töötaja õigused ja kohustused – seega vastutus töösuhte rikkumisel ei ole võrdsed.
Keskerakonna arvates ei kujuta mitmed eelnõus olevad nn uue poliitika põhimõtted siiski midagi uut. Selliseid äärmuslikke seisukohti propageeriti ka 19. sajandil. Kuid just selline töötajate õiguste ignoreerimine viis marksismi võidukäigule ja Pariisi Kommuunini, 1905. ning 1917. aasta sündmusteni koos kõige sellele järgnenuga.
Keskerakond on seisukohal, et tänapäeva ühiskonna aluseks on sotsiaalpartnerlus ning ühiskonna stabiilsust kandvaks jõuks hea sissetulekuga keskklass. Osa sellest keskklassist, väikeettevõtjad, on Eestis juba pandud väga rasketesse tingimustesse.
Nüüd soovib valitsus oluliselt piirata ka töötajate õigusi, vähendades nii nende huvi töötamise ja töö lõpptulemuste vastu.
Selline sotsiaalkonflikte provotseeriv ja tööandjate huve töötegijate omadele eelistav poliitika on ülimalt lühinägelik, vastuolus euroopalike arusaamadega ning lõppkokkuvõttes Eestile selgelt hukatuslik. Kn

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)