Mereakadeemia rektori ametist vabastamine: õudne algus ja õiglane lõpp

Aasta tagasi saatis Mereakadeemia nõunike kogu ja professorite kogu liige Anto Raukas oma avaliku pöördumise Mereakadeemia rektori ajutisele kohusetäitjale Märt Tomsonile, Mereakadeemia nõunike kogu esimehele Viljar Jaamule ja pöörduja enda sõnul „vabariigi veel vaba ajakirjandusele". Kesknädal oli toona Maalehe kõrval ainus väljaanne, kes käsitles inetut ja pealegi tänaseks vängelt haisema läinud teemat, mida IRL ja ministeerium tahtsid muidugi vaikuse varjus ajada.

Raukase pöördumise sisu oli lühidalt järgmine. Professor Kann valiti rektoriks Mereakadeemia nõukogu ja nõunike kogu ühisistungil ning kumbki organ polnud tema vastu usaldamatust üles näidanud. Seega ei saanud ka ministeerium (minister Lukase ja kantsler Janar Holmi eestvõttel) lihtviisil sundida rektorit oma ametikohast loobuma.

„Eesti Mereakadeemia rektor Jüri Kann on haldussuutmatu, rikkus seetõttu mitut seadust ja kulutas lubamatult riigi raha, süüdistas haridus- ja teadusministeerium ning võttis Kannu ametist maha," kirjutas Vahur Koorits 21. augustil 2009 ajalehes Postimees.

Järgmises Kesknädalas, 2. septembril 2009 ilmus uus Raukase informatsioon, et Kann andis haridus- ja teadusministri Lukase laimamise ning au ja väärikuse teotamise eest kohtusse. Kannu väitel kuritarvitas Lukas oma ametiseisundit, esitades avalikkusele räiget valet.

Nüüd 16. augustil 2010 tegi kohus oma otsuse. Kohus luges minister  Lukase poolt Kannu töölepingu lõpetamise seadusevastaseks ning mõistis ministeeriumilt endise rektori kasuks välja hüvitise. Algselt levis meedias uudis, et ministeerium peab maksma rektor Kannule üle 600 000 krooni. Hiljem see uudis näiteks Delfist kustutati. Toimetuse kasutuses on materjalid, kust saab järeldada, et ministeerium peab tasuma ka veel kohtu- ja advokaadikulusid, kokku rohkem kui miljoni krooni eest. Akadeemik Raukase väitel  ei saa selline inimene jätkata ministri ametis. Kas  IRL valitsusparteina asub riigile suurt kahju tekitanud ministri seljataha? 

Igal juhul on IRL-i minister Lukas astunud ebameeldivasse ämbrisse, kulutanud seadusvastaselt maksumaksja raha, rikkunud õppeasutuse tööõhkkonna ja „kinkinud" uue kooliaasta alguseks akadeemilistele ringkondadele põhjuse ministrile umbusaldust avaldada.

Anto Raukas: „See on poliitiline banditism."

Kesknädal pöördus kommentaari saamiseks Eesti Mereakadeemia nõukogu liikme akadeemik Anto Raukase poole. Esitasime talle mõned küsimused Mereakadeemia skandaalse juhtumi kohta. 

Miks üldse taheti Jüri Kannust lahti saada? Mis oli põhjus, mis oli eesmärk? Mis olukord Mereakadeemias eelnevalt valitses?

Jüri Kann oli seni ainukene konkursi korras demokraatlikult valitud rektor, kelle valitsemisajal Mereakadeemia majanduslik olukord oluliselt paranes - õppeasutuse autoriteet tõusis ja suurenes konkurss akadeemiasse õppima asumiseks. Eesti Mereakadeemia võeti vastu Rahvusvahelise Mereülikoolide Assotsiatsiooni täisliikmeks, käivitus magistriõpe, regulaarselt ilmusid „Eesti Mereakadeemia Toimetised".

2009. aasta majandusaasta lõppes ülejäägiga, aga praegu on akadeemia selges pankrotiolukorras. Ja kui akadeemia peab teadus- ja haridusministri lollusest välja maksma Kannu aasta jooksul saamata jäänud töötasu, võiks kaaluda akadeemia tegevuse lõpetamist.

Kannust taheti lahti saada mitte kui akadeemiat halvasti juhtinud persoonist, vaid ilmselgest vajadusest tema asendamiseks IRL-i hüpiknukuga, kes aitaks akadeemia väljaehitamiseks minevate hiigelsummade tellimuste võimalikuks kantimiseks erakonnaga seotud firmadele. Seetõttu ei tahtnud ministeerium ka Mereakadeemia varade müüki ja ehitusi korraldada Riigi Kinnisvara AS-i kaudu, nii nagu see tegelikult peaks käima.

Kes olid asjasthuvitatud isikud?

Ilmselgelt Isamaa ja Res Publica Liit ning selle juhtfiguurid. Mingit muud loogilist järeldust on võimatu teha.

Kui palju oli skandaali segatud poliitika?

Kohtus tunnistajana esinedes nimetasin ma seda poliitiliseks banditismiks. Kõige sellega peaks tegelema KAPO ja prokuratuur.

Kuidas võis olla häiritud viimase aasta jooksul Mereakadeemia kollektiivi töö?

Minister ja kantsler laostasid hästi funktsioneerinud rakenduskõrgkooli töö väga kiiresti, laostus majandustegevus ja algasid intriigid.

Sellest ülesaamine võtab aastaid. Raske on leida ka väärikat inimest, kes oleks nõus tulema räsitud õppeasutuse rektoriks. Aasta lõpul puuduvad vahendid kommunaalkulude katteks ja palkade väljamaksmiseks.

Missuguse hinnangu annate Eesti õigusruumile, kus sellised skandaalid saavad ikka ja üha toimuda?

Kui kümmekond aastat tagasi ma kritiseerisin teravalt Eesti korrumpeerunud õigussüsteemi ja avaldasin raamatu "Kõik on võrdsed, aga mõned on võrdsemad", siis praegu ma näen Eesti kohtusüsteemi olulist paranemist ja avaldan sügavat austust vabariigi kohtunikele.

Eriti tahaksin kiita Harju Maakohtu kohtunikku Piret Randmaad väga täpse õigusliku hinnangu eest ja julguse eest kaitsta ebaõiglaselt hammasrataste vahele lükatud teenekat inimest Vabariigi Valitsuse vastu.

Küsis Urmi Reinde

Jüri Kann

 1999. aastal autasustas president Lennart Meri keemiaprofessor Jüri Kannu Valgetähe IV klassi ordeniga. 2003. aastal sai Kannust president Rüütli teadusnõunik. Mereakadeemia rektor oli ta 2007. aastast.

URMI REINDE, peatoimetaja

Jaga |