Eesti kui Euroopa tiigrikutsu allakäik

7. LUGU

On aasta 2008. Rahvaravitseja ja nõid Kaika Laine hoiatus Ansipile, et jätku ta surnud Tõnismäel rahule, muidu tuleb õnnetus kaela, hakkab täide minema. Juba kevadeks saab selgeks, et Eesti asi veab viltu. Majandus sööstab allamäge, ettevõtjad likvideerivad kiiruga firmasid või võtavad hooga dividende välja. Aasta esimese viie kuuga on firmaomanikud ettevõtteist välja võtnud 1,8 miljardit krooni. Kaks Taani firmat vähendavad üleöö oma aktsiakapitali kokku poole miljardi krooni võrra. Kuid nii nagu tänavu, soojadel suvepäevadel, ei torka kriis veel väga silma. Jätkub hooajatöid, praalitakse puhkuserahaga, loodetakse paremat. Ministrid tajuvad lähenevat rajuilma, kuid avalikult sellest ei räägita. Riigikogule pakutakse järgmise, ehk siis 2009. aasta eelarve pähe äärmiselt optimistlik paber. Keskerakond teeb meeleheitlikke katseid valitsust mõistusele kutsuda ja mitte vale majandusprognoosi alusel eelaarvet koostama hakata, kuid asjata.

Ansipit ei usu enam keegi

Ta on juba nii palju katteta lubadusi välja andnud, et peaministrit ei võta enam ammu keegi tõsiselt. "Ma ei kujuta ette, et keegi võiks minna Tõnismäele, ööpimeduse varjus kraana konksu otsa riputada pronkssõduri ja sellega kuhugi ära sõita. See pole õigusriigile kohane lahendus," sõnas Ansip 2006. aasta juunis, kui ajakirjanikud uurisid pronkssõduri võimalikku saatust. Ei möödu aastatki, kui peaminister just nii käitubki.

"Ometi helistas Andrus Ansip meedia teateil vähem kui aasta pärast isiklikult öösel kraanajuhi välja, et kuju ööpimeduses teisaldada. Meelemuutust põhjendati ootamatu vägivallaga tänavatel," kommenteeris suhtekorraldaja Daniel Vaarik peaministri käitumist.

Euro tulek on päevakorras olnud kõik viimased aastad ja peaministrile on see olnud hell küsimus. Vaarik, kes mitmed Ansipi ämbrid kokku kogus, toob järgmise näite. "Kui peaministril on mingisugune süülisus, kui ta on jätnud midagi tegemata, mida ta oleks pidanud tegema, siis ma pean seda [tagasiastumist] täiesti loomulikuks," rääkis Ansip euro tulekuga seoses.

„Minu jätkamine või mittejätkamine peaministri ametis ei ole absoluutselt seotud sellega, kas Eesti läheb 2007. aasta 1. jaanuarist eurole üle või mitte,“ kinnitas Ansip hiljem.

Riigikogu infotunnis mainitud „süülisuse“ kohta ütles Ansip hiljem, et pidas selle all silmas mingeid konkreetseid süütegusid, vahendab Vaarik. „Kui mina peaministrina lähen näiteks vales kohas üle tee ja põhjustan sellega raske liiklusõnnetuse, siis ma loomulikult astun tagasi,“ õigustas valitsusjuht ametis jätkamist.

„Ma ei tea, kus meie peaminister elab, aga vägisi jääb mulje, et Andrus Ansipit ja reaalsust eraldab hoomamatult suur vahemaa,“ kirjutab tänavuse aasta märtsis internetiportaali Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald. “Ansipile on ammu öeldud, et majandus kukub ning ainsaks hädapiduriks on kiire ja aus reageerimine. Ansip on tõde ja tegelikkust venitanud nagu kummi. Rääkinud musta valgeks ja valget mustaks, olnud klassikaline jokk-poliitik,“ kirjutab ta Delfi arvamusloos.

Ohjeldamatu valetamine jätkub

Aasta lõpuks on selge, et Eesti ja Läti on majanduslanguselt maailma edetabeli esireas. Selle asemel, et kiiresti reageerida, ei tee valitsus probleemi märkamagi. Oktoobris nimetab ekspeaminister Tiit Vähi Maalehes esinedes olukorda Eestis uueks Kurkse surmaretkeks.

„Eesti on muutumas ummikriigiks, kus ettevõtluse alal enam midagi põnevat ei sünni,“ kirjutab majandusmees ja jätkab: “Järgmise 2009. aasta eelarve on kokku keevitatud ebareaalsete algandmete alusel, kuid tegelikult tuleb defitsiit kuni 10 miljardit krooni.“

Täna teame, et endine valitsusjuht ei eksinud. Umbes sellises seisus me oleme.

Maalehe samas numbris tuuakse ära Ansipi viimase aja väljaütlemisi. 25. septembril rääkis ta: “2009. aasta eelarve tasakaalustab Eesti majanduses viimastel aastatel valitsenud heitlikke meeleolusid. Tekitamata liigseid rõõmu- või murepisaraid, pakub see stabiilsust ja säilitab kõik eeldused majanduse uue tõusulaine tekkimiseks.“

Nüüd teame, et peaministri poolt on stabiilsuse eelarvele juurde tehtud juba kaks negatiivset eelarvet ja kolmas, mis nime ta ei kannaks, on peagi tulekul.

Kaine mõistus tõrgub seletamast, kuidas on praegune valitsus saanud nii valesti tulevikku ette näha. Pakkusid ju välispangad üsna täpseid prognoose ja Eesti oma teadlaste hoiatused olid äärmiselt tõsised.

„Me ei vaata lihtsalt pealt, kuidas langus kiireneb, vaid anname oma intellektuaalses ja poliitilises paralüüsis langusele ainult hoogu juurde,“ muretseb 15. detsembri Eesti Päevalehes professor Rainer Kattel. Eesti maksupoliitikat, kus tulumaksule panustamise asemele pannakse lootus tarbimismaksudele, kritiseerib teravalt Tartu Ülikooli dotsent Viktor Trasberg.

3. oktoobril pressikonverentsil üllatab aga teadusemehi peaminister Ansip: „Ärge uskuge eksperte. Eesti valitsussektor on tugev ja valitsuse võlakoorem üks Euroopa madalamaid,“ ütles ta.

Heimar Lenk,

Riigikogu liige

Jaga |