Riigi ja elektrimonopoli kohtusse andmisest

Asi on nii absurdne ja koomiline (et mitte öelda - traagiline), et ainsaks lahenduseks näib esmapilgul olevat kohtutee. Et rahvas kaebab oma põhiseaduslike õiguste kaitseks riigi (ja selle energiamonopoli) kohtusse. Küsimuseks vaid: kas oma riigi või rahvusvahelisse kohtusse?

Kohtukaasusi vähemalt kaks

Esimene: kuidas on võimalik avada elektriturgu, kui pole olemas mingisuguseid turutingimusi. Nõnda kehtestabki riik (monopol) Põhjamaade kalleima elektrihinna ja võib seda monopoli suvaliselt igal hetkel veelgi tõsta.

Teine: kui rahvale kuuluv Eesti Energia kandib oma miljardeisse (kroonides) ulatuva kasumi ilma tulumaksuta riigist välja, et väidetavalt investeerida USA ja Jordaania põlevkivitööstusse, ning need investeeringud on kaetud ärisaladusega, siis on see kahtlemata korruptsioonitunnustega tehing. Rahva raha riigist väljakantimine ja omastamine, rahapesu. Mida sisuliselt ei kontrolli ei Konkurentsiamet, Finantsinspektsioon ja Riigikontroll.

Skeem on iseenesest ju ülimalt sarnane välispankade kasumi Eestist tulumaksuvabalt välja kantimisega.

Asi on tõepoolest tragikoomiline, sest välismaised kohtuhärrad võivad meie paljukannatanud rahva kohtuasja võtta pikantse anekdoodina, -- rahvas, kes on võtnud ette kohtutee oma valitsuse vastu, valib ikka ja jälle võimule sellesama valitsuse! Naera või kõveraks!

Aga mis teha - sellised me, paljukannatanud, ju oleme, saame kirikuski peksa. Või panna varastele sulg sappa ja saata nad Saksamaale (nüüd küll Brüsselisse) varesteks, nagu ütleb rahvasuu? Võimalusi on mitmeid, valik on meie.

ANTS METSLA, elektrofoob Vändramaalt

Jaga |