Reaalset poliitikat teevad ja saavad tegema mehed

Hilvi Bergmann,      10. detsember 2003


Naiste emantsipatsiooni tulihingeline pooldaja Vladimir Lenin kutsus üles "naist kodusest orjusest välja rebima". Täna peavad neid sõnu aktuaalseteks rohkem kui sada naist, kes söötnud kõhu täis mehel ja pannud lapsed magama, tahavad saada rahva poolt valituks, unistades Irina Hakamada või Ljubov Sliska - parlamendi asespiikerite - kuulsusest.
Kuid suurem osa naistest-uustulnukatest Duuma võiduajamistel ei saa valitud uude vene parlamenti. Naisi vaadatakse Venemaal endiselt kui tasuta agitaatoreid, ilusaid "kisakõrisid" seelikutes, kuid mitte kui tõsiseid seadusetegijaid. 450 Duuma saadikust on 34 naised, see on üks madalamaid näitajaid naiste osalusest poliitikas.
Valimiste nelja juhtiva partei - Ühtne Venemaa, Paremjõudude Liit, Jabloko ja VFKP - nimekirjades oli igas natuke rohkem kui 20 kaunima poole esindajat. Liberaaldemokraatlikus parteis oli neid kõige vähem - 14 naist 280 kandidaadi hulgas. Peaaegu kõigil naiskandidaatidel on kõrgem haridus, nende keskmine vanus jääb 40-60 aasta vahele.

Talumatsid seelikus

Venemaal, kus viimane kui üks mees peab end dzhentelmeniks, tekitavad naised-poliitikud endiselt imeliku tunde.
"Pärast seda kui kaotati naiste "normatiivkohad" parlamendis, tuli poliitikasse terve hulk "talumatse seelikus": nad käituvad nagu buldooserid," avaldab arvamust politoloog Dmitri Oreshkin.
Feminismi - oma õiguste eest võitlevat naisliikumist - võtavad väga skeptiliselt isegi need, kes tänu sellele said võimaluse tegelda "meeste" elukutsetega. "Feminismi mõtlesid välja kompleksides daamikesed," räägib vene naistoreadoor Lidia Artamonova. Samas aga ei suhtu Venemaa elanikkonna meespool sugugi väga kriitiliselt võimalusse näha naist riigi presidenditoolil. 2000. aasta presidendivalimistel hääletas rohkem kui miljon inimest Vene poliitika veterani Ella Pamfilova poolt. Paljude arvates võinuks presidendiks saada ka 1998. aasta novembris tapetud Riigiduuma saadik Galina Starovoitova.
"Ta oli võitleja ja professionaalne poliitik, poliitikuks sündinud, ütles tema mälestusõhtul endine peaminister Jegor Gaidar.

Venelased on "naiselikuma" poliitika poolt

Vastavalt fondi "Ühiskondlik arvamus" küsitlusele huvituvad vene mehed poliitikast palju rohkem (55% mittehuvitujate 40% vastu) kui naised (40% mittehuvitujate 53% vastu). Küsitlusele vastajail oli kaks vastusevõimalust: "Naised peavad aktiivselt osalema poliitikas" või "Poliitika - see ei ole naiste asi". Üle poole osalenuist valisid variandi, et naised peaksid aktiivselt osalema. Nende arvamuse järgi saaksid naised meespoliitikuid tasakaalustada, mis hoiaks ära läbimõtlematute ja vastutustundetute otsuste tegemise. Samuti ei oldaks naispresidendi vastu.

Põhja-Koreas ja Hiinas peetakse naissaadikuist rohkem

Tänapäeval ületab vaid kahekümne riigi naissaadikute arv 20%. Kõige naiselikumad parlamendid on Rootsis (naisi 46% saadikute üldarvust), Norras, Soomes (39%), Taanis (33%) ja Hollandis (31%). Ainult neis neljas Skandinaavia riigis ja Madalmaades õnnestus viimase sajandiveerandiku jooksul kahekordistada naiste arvu poliitilises elus. Neile järgnevad kahanevas reas Saksamaa (21% naissaadikuid), Kanada ja Shveits (18%). USAs on naissaadikuid peaaegu sama palju kui Bangladeshis ja Ladina-Ameerika riikides - 12%. Suurbritannias ja Prantsusmaal - 9%. Eestis on aga 101 Riigikogu liikmest 18 naised. Arengumaade liidrid parlamendi feminiseerimise küsimuses on Seishellid (27%), LAV (24%), Kuuba (23%), Hiina (21%) ja Korea RDV (20%).
Kõige suurema esindatuse arvuga on naised Ruanda rahvuslikus parlamendis - paari kuu eest toimunud valimiste tulemusena said naised selles väikeses Aafrika riigis enda kätte peaaegu pooled saadikumandaatidest (49%). Naiste osakaalu maailma parlamentides loetakse vaevalt 15% suuruseks.
Autsaideriteks peetakse Araabiamaid 4%-ga, Lõuna-Aasia maid (5%) ja Aafrikat (7%). Peaaegu 100 riigis ei ole naisi parlamendis üldse.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)