Hobune suri nälga

Manivald Müüripeal,      16. juuni 2004


Meedia kajastas laialt seda tõsiasja, et keegi hobuste omanik jättis kolm hobust nälga. Neist üks suri ja kaks õnnestus päästa. Väga sünge ja kurb uudis neile, kes on harjunud hobust võrdväärseks pereliikmeks pidama.
Mind paneb aga mõtlema see, miks pühendas meedia sellele kurvale loole nii palju tähelepanu? Kaldun arvama, et oli kõmuline uudis ja sellised pealkirjad müüvad hästi. Seda fakti levitati küllaldaselt. Samas jäi puudu analüüs, kus peituvad selliste julmade juhtumite põhjused. Oma peaga mõtlev lugeja-kuulaja-vaataja ootab seda, et meie ajakirjanikud hakkaksid sarnaste õnnetuste tagamaid ja põhjuseid analüüsima.
Antud juhul oli selle uudise levitamise põhieesmärgiks rahalise kasumi teenimine, mitte aga rahva eetiline harimine või inimlikkuse süvendamine.
Tahaks anda meie uurivale ajakirjandusele järgmise tellimuse. Igal talvel külmub Tallinnas surnuks ja aasta jooksul hukkub tulekahjudes palju inimesi. Kõik need inimesed on kunagi emade sünnitatud ja loomuvastaselt oma elust ilma jäänud. Nende saatus peaks meid kõiki mõtlema panema.
Ajakirjanikud saaksid meie mõtlemist positiivses suunas mõjutada. Hukkunute arv on ju teada. Meedia võiks aga kajastada sisukat põhjuste analüüsi. Kõigepealt, miks hukkunud kodutuks jäid? Kes või millised asjaolud põhjustasid nende põhjalangemise? Kas võib loota, et meie ühiskond muutub inimlikumaks ja kümne-kahekümne aasta pärast enam selliseid õnnetuid inimesi ei ole? Kes nende põhjalangemisest ja hukkumisest kasu lõikavad?
Kas oleks meedialt palju tahta, et kümnete inimelude hukkumisele pühendataks sama palju mahtu, kui seda sai üks nälga suretatud hobune. Ja lugeda ei tahaks mitte kõmulugusid, vaid analüüsi. Kui tunnetame neid põhjuseid, alles siis saame olukorda parandama hakata. Või harjume kõigega ja peame normaalseks, et mõned inimesed 21. sajandi algul ühe riigi pealinnas talvel surnuks külmuvad?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)