Eesti genotsiid

URMI REINDE,      21. aprill 2004

Omandireform ja omandireformi läbiviimine Eesti Vabariigis aastatel 1991–2004. Raport

Vaiksel neljapäeval esitleti rahvusraamatukogu kuppelsaalis pikaaegset teadustööd "Omandireform ja omandireformi läbiviimine Eesti Vabariigis aastatel 1991–2004. Raport". Saalitäis rahvast hoidis hinge kinni: need olid inimesed, kellelt Eesti Vabariik võttis kõige pühama, mis neil oli – kodu. Raport oli üleelatu karm ja kurb kokkuvõte.

Eesti Vabariigi kodanikud, kes jäid ilma oma korteri erastamise võimalusest ja lõpuks olid ja on sunnitud päriselt koos peredega lahkuma oma kodust, kogunesid taas, et kuulata, kuhu kurikuulsa omandireformi siirded tänaseks jõudnud on. Üürnike Liidu kõrval –mis muide tähistas 16. aprillil 10. aastapäeva – on aktiivselt tegutsema asunud nn Demokraatiavastaste Kuritegude Menetlemise Ekspertkomisjon, mis on võtnud omandireformi teostamisel esinenud seadusrikkumised terava luubi alla ja koostanud esialgse raporti, millega nüüd esimest korda välja tuldi. Kuid töö käib edasi!

Raporti
valmimist ja paljude erinevate instantside koostööd juhtis tervikliku tulemuseni Demokraatiavastaste Kuritegude Menetlemise Ekspertkomisjoni nimel majandusmagister Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky. Ta kinnitab muuhulgas, et pole kuulunud Nõukogude Liidu Kommunistlikkusse Parteisse ega ühessegi repressiivorganisse.

Raport
on eestikeelne, tõlgitud vene ja inglise keelde, levitatud Eestis jm välissaatkondades ning edastatud huvitatud institutsioonidele. Raporti esitluse kutse saadeti kõigile meediaväljaannetele, tele- ja raadiokanalitele. Oma esinduse pidasid vajalikuks kohale saata vaid Vikerraadio, Nõmme Raadio, Kesknädal ja Kiriku Leht. Oma poliitikute kohalviibimist pidasid vajalikuks vaid Keskerakond (Küllo Arjakas, Evelyn Sepp, Marika Tuus, Heimar Lenk) ja Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei (Tiit Toomsalu).
Sissejuhatuses loetletakse kümneid institutsioone, kes on osutanud abi või koostöövalmidust raporti valmimiseks. Põhjalik dokument jaguneb põhiliselt viieks osaks:
1. Korteriühingute vara temaatika;
2. Saksamaale ümberasunute temaatika;
3. Kirikute ja koguduste temaatika;
4. Maade erastamine;
5. ORASe sisemisest vastuolust.

Kõik osad
lõpevad tõestatud järeldustega, millest üks kõlab kokkuvõtlikult nii: omandireformi käigus "kingiti" laias ulatuses ühiskonnale kuuluvat vara nõudeõiguseta kitsale ringile isikutele.
Tekst lõpeb kokkuvõttega, kus nenditakse, et kuigi raport ei ole parteipoliitiline dokument, on kõik Eesti Vabariigis registreeritud erakonnad deklareerinud kohustust lähtuda oma poliitilises tegevuses põhiseadusest. Seega on nad kõik liitlased antud küsimuse lahendamisel. Raporti tegijate koostööpartnerid on Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei, Isamaaliit, Iseseisvuspartei, Keskerakond, Kristlik Rahvapartei, Rahvaliit, Reformierakond, Res Publica, Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Vene Erakond Eestis.
Kõikide nende parteide juhtkondi on teavitatud Eesti genotsiidist (seda massilised inimeste ja perekondade kodust väljatõstmised igal juhul on), kus erinevate arvutuste tulemusel on oma traditsioonilisest elupaigast vägivaldselt sunnitud lahkuma kuni 80 000 inimest. Maksumaksjatena on neil absoluutne õigus nõuda selle teo toime pannud riigilt kahjude hüvitamist.

Samal ajal
on nii, et riigi julgeoleku ja järelevalveinstitutsioonid nagu president, õiguskantsler, peaminister, justiitsminister, siseminister, politseiamet, kaitsepolitseiamet, riigiprokuratuur ja riigikontroll on õigusnormidest kinnipidamist kontrollinud, tuvastanud seaduserikkumisi, pole aga ebaseaduslikke sätteid tühistanud ega teo toimepanijaid vastutusele võtnud.
Ükski riigiinstitutsioon pole kas tahtnud või suutnud reageerida, et pöörata kuritegelik ebaseaduslik olukord omandireformi kohaldamisel seadusekohaseks. Linnavalitsuste põhimäärused kohustavad linnavalitsusi tühistama ebaseaduslikud otsused ja korraldused nende ilmnemisel. Seda pole kordagi tehtud. Toimitud on vaid kohtuotsuse ajendil.

ORASe
elluviimine on tõestanud ka seda, et põhiseaduse järgi on Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline, tegelikkuses on aga riigikohtu juures asuv institutsioon, mille pädevuses on menetlusloa andmine, neljas aste, millest tulenevalt paljud kohtuvaidlused ei jõua riigikohtu saali ja suunduvad rahvusvahelistesse kohtutesse, sh Euroopa Kohtusse, ÜRO Kriminaalkohtusse jm. Samal ajal on arvukalt ühesuguste baasandmetega kohtulahendid haldus-, ringkonna- ja riigikohtus üksteisega risti vastukäivad.
Rahvusvahelised järelevalveinstitutsioonid jälgivad raporti väitel Eestis toimuvat oma vaatlejate kaudu, et lülituda pärast Eesti liitumist ühisesse Euroopa majandus- ja õigusruumi, mil asutakse selgitama ja likvideerima põhjusi, s.t ka süüdlaste väljatoomist ja suunama Eesti õigusorganite tähelepanu süüdlaste õiglasele karistamisele.

Raporti
koostajad paluvad teada anda võimalikest salajastest kokkulepetest, mis takistavad Eestis riigivande andnud ametnikel ametiülesandeid täitmast läbipaistvalt vastavalt ametivandele ja lihtkodanikele arusaadavalt, nii nagu sedastab põhiseadus.

Raportit võib küsida, täiendada ja parandada internetiaadressil: ctm@hot.ee

Esimene omandireformi aluste seaduse (ORAS) terviktekst võeti vastu 1991. aasta juunis, mil Eesti Vabariik kuulus Nõukogude Liidu koosseisu. Sotsiaalmajanduslikult formatsioonilt kuulus Eesti Vabariik sotsialismileeri. Seadus võeti vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt ja kinnitati Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe, tänase vabariigi presidendi Arnold Rüütli poolt.
Teine ORASe terviktekst võeti vastu taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 1994. aastal, kui Eesti Vabariik oli asunud kapitalistlikule sotsiaal-majanduslikule arenguteele president Lennart Meri ametisoleku ajal.
Kolmas ORASe terviktekst võeti vastu 1997. aastal, samuti president Lennart Meri ametisoleku ajal.
Omandireformi eesmärk on sõnastatud omandireformi aluste seaduse § 2:
(1) Omandireformi eesmärgiks on omandisuhete ümberkorraldamine omandi puutumatuse ja vaba ettevõtluse tagamiseks, omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine ning eelduste loomine turumajandusele üleminekuks.
(2) Omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)