Absoluutse ahnuse printsiip

HILJA KUKK,      28. november 2001



Kirjanik Aivo Lõhmus sõnastas Eesti majandust juhtiva Absoluutse Ahnuse Printsiibi (Postimees 13.11.), mis eriti ilmekalt avaldub Eesti suurima monopoli - Eesti Energia AS (EE) tegevuses. Näiteks oktoobrikuu "Elektrilehes" avaldatud uues hinnakirjas.

Analüüsime selle hinnakirja pakette 1M-6M ja 1K-4K seitsme tarbijagrupi (A - G) lõikes. Koduklientide kolmes esimeses grupis vaatleme ühefaasilist tarbimist, kõigis ülejäänud gruppides kolmefaasilist voolutarvet.
Kahetariifse arvesti kasutamisel loeme soodustariifiga tarbimise osakaaluks kogutarbimisest 40%. Järgnevas tarbimistabelis on näidatud ainult soodsaimad (odavaimad) paketid. Arvutame, milliseks kujuneks 1 kWh elektri kasutamise keskmine hind aastas (Ek, kroonides) ja püsitasude (kuutasud + kaitsme püsitasud) osakaal Po (protsentides).

Tarbimine aastas Pakett Summa kr Ek Po
A 1000 kWh / 25 A 1M 900 1.50 27
B 1700 kWh / 25 A 1M 2110 1.24 11
C 3500 kWh / 25 A 6M 3952 1.13 31
D 7500 kWh / 3 x 25 A 1M 8490 1.13 3
E 20000 kWh / 3 x 35 A 6M 18805 0.94 17
F 150000 kWh / 75 kW 4K 112320 0.75 13
G 2 MWh / 500 kW 4K 1398640 0.70 7

Tarbimistabelit vaadates torkab kõigepealt silma elektri tegelik keskmine hind (Ek).
Uue hinnakirjaga kavatseti lõpetada koduklientide doteerimine äriklientide arvel. Nüüd on olukord vastupidine - koduklient maksab 1 kWh eest ärikliendiga võrreldes kuni kaks korda rohkem (grupid A ja G). Elektrienergia hinnapoliitika pendeldas järelikult ühest äärmusest teise.
EE paljureklaamitud kodu- ja äriklientide elektrihindade ühtlustamine osutus lihtlabaseks pettuseks. Tegelike keskmiste hindade suurima erinevuse koduklientide ( A - E) seas põhjustab kuutasu.

Kaitsme püsitasu põhjendamatult kõrge

Uues hinnakirjas on näiteks Soomega võrreldes ebanormaalselt suur kaitsme püsitasu: 3x25 A puhul 3,8 ja 3x63 A puhul 5 korda kõrgem! Kas tõesti on Eesti jaotusvõrkude kulud nii palju suuremad või taotleb EE kunstlikult suurendatud püsitasudega monopoolset lisakasumit?
Kui Soomes kaitsme püsitasu (1 A kohta) tarbimise suurenedes kahaneb, mis on igati põhjendatud erikulude vähenemisega, siis EE hinnakirjas on kaitsme püsitasu konstantne, sõltumatu kasutatava voolu suurusest. Miks? EE on kasutanud põhimõtteliselt väära hinnapoliitikat - kaitsme püsitasu diferentseerimise asemel toimub suurtarbijaid soosiv manipuleerimine elektritariifidega.

Kuutasud moonutatud alusel

Kuutasu sisseviimine (20x12=240 krooni aastas) on ebaõiglane väikese tarbimisega koduklientidele, samuti hooajalise kasutusega maakodudes ja suvilates. Kuutasu tõttu on 1 kWh keskmine hind paketis 1M grupis C (3500 kWh/a) 1.17 ja grupis A (600 kWh/a) 1.50 krooni, ehk erinevus 28 %. Iga tarbija peaks põhimõtteliselt üks kord kinni maksma tema majapidamise elektrivõrku ühendamise kulud, kuid pole õige võtta igal kuul tasu selle ühenduse olemasolu (võimaluse) eest.
Püsikulud sisalduvad igas teenuses, kuid see ei õigusta püsikulude võrdset jaotamist kõigi tegelike ja potentsiaalsete tarbijate vahel. Elektrienergia kuutasu sarnaneb oma olemuselt keskaegse peamaksuga, kus iga elanik pidi kohalikule kuningale tasuma sõltumata oma sissetulekust võrdse andami.

Suure Monopoli armulikkusest sõltub, kui palju soojust ja valgust me saame endale lubada. Traatidest ämblikuvõrgu kaudu imeb ta endasse suhteliselt kõrgemate elektrihindade abil just väiketarbijate viimased säästud.

Kahetariifsete koduklientide diskrimineerimine

Meie näidetes valitud gruppidel on soodusajal tarbimise osakaal 40% uues hinnakirjas sattunud tasakaalupunktile, kus kahetariifse arvesti kasutamise efekt on null. Alles soodustarbimisel 50% ja rohkem tasub mõelda kahetariifse arvesti soetamisele. Järelikult on enamik (ca 90%) koduklientidest ilma jäetud võimalusest kasutada soodustariifiga elektrit, mis tähendab nende jaoks keskmise tarbimishinna tõusu (ja lisatulu monopolile).
Juba tehtud kulutused kahetariifsele arvestile tuleb maha kanda kui kasutud investeeringud. Kodukliendid pole enam huvitatud tarbimise kokkuhoiust tööpäevadel ja tippkoormuse ajal, järelikult tuleb suurendada ülekandeliinide läbilaskevõimet, teha lisainvesteeringuid. Kahetariifse süsteemi õige rakendamisega saaks neid mõttetuid kulutusi vältida. Kas ööpäevase tarbimise ebaühtluse suurendamine ja investeeringute raiskamine oligi EE hinnapoliitika eesmärk?
Paketid 3M ja 4M on mittevajalikud, sest olenevalt aastatarbimise ja püsitasude proportsioonist tuleb valida kas 1M-2M või 5M-6M. Milleks oli vaja hinnakirjas luua illusioon odavamast kuutasust (1.50 kr/A), kui seda niikuinii rakendada ei tasu? Kellele on niisugune jälgede segamine kasulik? Tegelik kaitsme püsitasu kasv on ju 3,25 KORDA, millega on sunnitud leppima kõik suurtarbijad.

Infomonopolile toetuv diktaator

EE käitub monopoli jõudu kasutades isevalitsejana, kes dikteerib oma äranägemise järgi elektri hinnapoliitika, mida võib nimetada ka maksusüsteemiks monopoolse teenuse kasutamise eest. Hinnakiri valmis suure saladuskatte all, kaasamata selle põhjendatuse ja alternatiivsete variantide analüüsile Eesti energeetikaspetsialiste ja huvigruppe.
Hinnakirjas on ühekülgselt realiseerunud ainult EE huvid, jäetud arvestamata Eesti majanduse ja elektritarbijate huvid, rikutud jämedalt ratsionaalse majandamise põhimõtteid.
Kõik eespool loetletud kulude moonutamised ja omavoli on saanud võimalikuks ärisaladusega looritatud infomonopoli tõttu. Mitte keegi Eestis peale EE tippjuhtide ja nendega seotud isikute ei tea elektrienergia tegelikke tootmis- ja jaotuskulusid. Ka mitte Energiaturu Inspektsioon (ETI), kes näiliselt kaitseb tarbijate huve.
Absoluutse Ahnuse Printsiibi rakendamiseks pole praegu mingeid tõkkeid peale Suure Monopoli armulikkuse. Tema kapriisidest sõltub, kui palju soojust ja valgust me saame endale lubada. Traatidest ämblikuvõrgu kaudu imeb ta endasse suhteliselt kõrgemate elektrihindade abil just väiketarbijate viimased säästud. Kui kaua veel?

Hinnapoliitika ja NRG salaleping

Neli aastat on Eesti teadlased ja energeetikaspetsialistid püüdnud peatada Eestile kahjuliku energiamonopoli tekkimist. Akadeemik Endel Lippmaa tõestas veenvalt, et selline vertikaalne elektrimonopol koos 15-aastaste hinnakokkulepetega on karjuvas vastuolus Euroopa Liidu riikides kehtivate ja Riigikogus vastuvõetud vaba konkurentsi õigusaktidega. Asjata.
Tulemuseks on olnud viimaste ausate ametnike, teadlaste ja spetsialistide väljatõrjumine Majandusministeeriumist, EE nõukogust ja ETI-st. NRG leping on jäänud saladuseks isegi Riigikogu liikmetele. Eriti kahetsusväärne on, et kõik see on juhtunud nende poliitikute kaasabil, kes lubasid enne valimisi ajada asju ausalt, avatult ja aateliselt.
Tarbijate protestide tulemusena ja peaministri initsiatiivil on käivitunud elektri uue hinnakirja vigade parandus - "vähemkindlustatute" vabastamine kuutasust. Kahjuks on see paratamatult ebatäpne, uut ebaõiglust sünnitav ja majanduslikult ebaratsionaalne, sest soodustuse administreerimine on seotud suurte lisakuludega. EE hinnakirja analüüs näitas, et selles on palju põhimõttelisi vigu ja tarbijate rahustamiseks mõeldud "vähemkindlustatute" näitemäng siin kindlasti enam ei aita.
EE poolt väljatöötatud ja Energiaturu Inspektsioonilt heakskiidu saanud hinnakiri on täielikult ebaõnnestunud. Kohe tuleb alustada uue ja parema väljatöötamist.

Konstruktiivsed ettepanekud

Elektrienergia hinda Eestis oleme kahjuks sunnitud tõstma, kuid põhjendatult, arukalt ja tasakaalustatult, ka sotsiaalseid kriteeriume arvestades. Eeskuju võiks võtta tarbimisgruppide suhtes ühtlase hinnaskaalaga riikidelt - Leedu, Läti, Poola, Ungari, Kreeka, Hispaania, Portugal, Põhja-Iirimaa jt. Itaalias ja Belgias on väikese elektritarbega gruppide keskmised tariifid isegi madalamad kui suurema tarbimisega gruppides.
Elektrienergia hinnakirja vigade paranduse miinimumprogramm oleks: kuutasu likvideerimine, kaitsme püsitasu vähendamine majanduslikult põhjendatud kulude tasemeni ja diferentseerimine sõltuvalt koormusest, hinnasüsteemi lihtsustamine koos erinevate tarbijagruppide diskrimineerimise vähendamisega (saavutada lubatud eesmärk - kodu- ja äriklientide hinnatasemete ühtlustamine), kahetariifse arvestuse efektiivne toimimine ühe- ja kolmefaasilistel tarbijatel alates soodusajal tarbitud elektri osakaalust 20% ja kogutarbimisest 3500 kWh aastas (nii on see enamikes riikides).
Ministeeriumide käepikendustena toimivad Energiaturu Inspektsioon ja Konkurentsiamet tuleks vabastada poliitikute survest ja viia näiteks sarnaselt Leedule Vabariigi Presidendi kantselei alluvusse.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)