Rääkida ei tuleks mitte noortest, vaid noortega

Kuidas me toetame noori ja mida me neilt ootame? Just nende mõtete ajel korraldasime kesknoorte töövarjunädala tipp-poliitikutega; sellest võttis osa 37 noort üle Eesti. Minuni jõudnud tagasiside oli valdavalt positiivne. Kõige enam jäi kõlama mõte, et töövarjunädal aitas paremini mõista poliitika toimimist ja omakorda tuli noortele kasuks iseenda avastamisel.

Meeldib meile seda tunnistada või mitte, kuid enamikule noortest jääb poliitika võrdlemisi kaugeks. Jah, nad võivad seda tundma õppida ühiskonnaõpetuse tundides ning isegi lugeda sotsiaalmeediast ja uudistest, kuid kahe viimase puhul peab olemas olema huvi. Samuti tuleb mõista, et loetu on mõjutatud erinevatest diskursustest ega pruugi reaalsusega kokku minna. Küsimus seisnebki selles, kuidas tekitada noortel huvi poliitika vastu ja aidata neil selle toimimist mõista?

Minu ettepanek on viia poliitika noorteni, teha seda vahetult, jättes kõrvale erinevad vahelülid. Üheks näiteks saabki tuua töövarjunädala korraldamist, kuid ka see eeldab mingisugust algelist sädet. Äkki tuleb minna kohtadesse, kus on meie tuleviku väärtus ja rääkida n-ö nende keeles, proovimata olla noortepärane? Veel enamgi: noortega rääkida, ja lahendused tulevadki koos noortega, mitte ilma nendeta spekuleerides.

Ma julgustan iga poliitikut mõtlema sellele, kuidas nemad saaksid suhelda meie riigi tulevikuga. Kui me ei tee seda täna, siis leiame ennast ühel hetkel olukorrast, kus pealekasvu ei ole, ja ajamegi uusi inimesi tikutulega taga. Või ongi juba see aeg kätte jõudnud?

KARINE OGANESJAN,

Kesknoorte esimees

Jaga |