Alkoholismi hirmuäratavad mõõtmed

12. mai 2004


Eesti situatsioon ja ettepanekud alkoholikahjude vähendamiseks

Tere!
Olen Tartu Ülikooli arstiteaduskonna II kursuse tudeng. Pöördun 20 kaasüliõpilase nimel Teie poole kirjutisega teemal "Alkoholi situatsioon Eestis. Ettepanekud alkoholikahjude vähendamiseks". Olles läbinud Tartu Ülikooli Tervishoiuinstituudi seminari "Alkoholi kuritarvitamise vähendamine" (lektor dr Enno Kross) ja TÜ Kliinikumis toimunud koolituse teemal "Alkoholi kuritarvitamise tagajärjed Eestis" (lektorid dr Silver Sarapuu, dr Lea Maipuu, Peeter Rehema) sai meile mõistetavaks, et alkoholi liigtarvitamise vähendamisel on arstide ja politsei kõrval kandev roll nii poliitikutel kui meedial. Ainult mitmetasandilise lähenemisega saab olukorda efektiivselt muuta.
Lugupidamisega,
Katrin Aarma
stud med II

Alkoholiteemalise seminari ja koolituse käigus seati meid silmitsi mõtlemapaneva statistikaga. Euroopas on meie statistilised näitajad ühed halvimad nii alkoholitarbimise kui ka vigastuste poolest. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) andmetel jõi täiskasvanud eestimaalane mullu ära 13 liitrit absoluutalkoholi, mis on 5% rohkem kui 2002. a (uuringus on arvestatud ainult legaalse alkoholiga, sellele tuleb lisada salaalkohol ja puskar).

Eestimaal juuakse palju
Eestimaalane ise tunnistab, et juuakse palju. Alkoholitarbimist peab mõõdukaks 39%, paljuks 35% ja liiga paljuks 26% küsitletutest, mitte ükski küsitletutest ei arva, et juuakse liiga vähe. Samas ei taheta oma joomaharjumuste eest vastutada – 77% küsitlusele vastanuist arvas, et riik peab midagi ette võtma. Mõtteviis, et jätaks viimase kokteili või pudeli joomata, ei paista eestimaalasele sobivat.
Eestlase sõnad ja teod pole vastavuses – 86% vastanuist arvab näiteks, et spordivõistlustel ei tohiks alkoholi müüa, samas on teada tõsiasi, et "karskete" spordivõistluste külastatavus on tunduvalt väiksem kui "õlleste" oma. Samuti ei poolda eestlane rahakoti kallale minekut – 68% inimestest ei arva, et kallim alkohol joomaharjumusi vähendaks.
Tundub, et ühiskonnas kipub valitsema mentaliteet: peaasi, et minu huvid ei kannataks. Üleüldise alkoholi tarbimise kasvu taustal on märgatavalt suurenenud kange alkoholi tarbimine noorte seas. Eesti Koolilaste Eluviisi Uuringu andmetel oli 1991. a 11–15aastastest kooliõpilastest alkoholi maitsenud 69%, 1994. a 74% ja 1998. a 86%.
1998. a küsitletud 15–16aastastest koolinoortest oli elu jooksul alkoholi tarbinud 89% (1995. a 85%). Varasemaga võrreldes on suurenenud alkoholi iganädalane tarbimine ning purjujoomine laste hulgas. Legaalseid uimasteid proovitakse varakult – viiendik jõi lahjat alkoholi juba 11aastaselt, valdavalt juuakse end esimest korda purju 13–15aastaselt.

Suureneb hospitaliseeritud purjus laste arv
TÜ laste intensiivraviosakonna arst dr Lea Maipuu juhtis tähelepanu alkohoolikutest emade hulgale, kelle vastsündinud lastel esineb erineva raskusastmega kahjustusi ning neist suur osa ei arene kunagi ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks. Dr Maipuu viitas tõigale, et sagenenud on haiglasse hospitaliseeritud raskes/ohtlikus alkoholijoobes 13–14aastaste noormeeste ja neidude arv. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikusse hospitaliseeritud mürgistuse diagnoosiga laste seas on 2003. a (võrreldes 2000. a) statistiliselt oluliselt tõusnud alkoholimürgistuse ja suitsiidikatsetega laste arv.
Naabrusvalve Keskuse juhatuse esimehe Peeter Rehema sõnul on 80% seksuaalkuritegudest seotud alkoholiga, enamasti kannatavad just alaealised.
Need statistilised andmed on äärmiselt hirmuäratavad, ometi ei ole üldsus seni adekvaatselt aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest meie ühiskonnas ja olukorra parandamiseks on märkimisväärselt vähe ette võetud.
Mõnes mõttes on see mõistetav, sest statistika on ju vaid arvud paberil. Kord läbi vaadatud, ununevad need sama kiirelt.

Lisaks politseile ja meedikutele olulised ka poliitikud ja meedia
Situatsiooni täit tõsidust mõistavad paraku vaid inimesed, kes puutuvad iga päev kokku alkoholi kuritarvitamise tagajärgedega (õigemini nende likvideerimisega), eelkõige politsei ja meedikud. Kuid oluline on, et teadmine jõuaks poliitikuteni, kelle võimuses on seadustega vajalikke muudatusi teha ja kes teadvustavad, et need tuleb ka rahvani viia. Meil, TÜ arstiteaduskonna tudengitel, oli samuti võimalus oma silmaga näha patsiente, kelle seisund on vähemal või suuremal määral tingitud alkoholi kuritarvitamisest.
TÜ Kliinikumi üldintensiivraviosakonnas viibivate patsientide keskmine vanus on 40 ringis, ülekaalus on meespatsiendid. Seega on tegu ühiskonna kõige aktiivsemas ja viljakamas eas oleva kontingendiga, kes aga vigastuse tagajärjel ei pruugi enam kunagi töövõimeliseks saada. Otse vastupidi, nad jäävad ühiskonna ülalpeetavateks.
Osakonnajuhataja dr Silver Sarapuu sõnul on traumade põhjuseks 30% juhtudest alkoholi kuritarvitamine (protsent võib reaalselt ulatuda 50-ni, kuna kõikide vigastuste puhul ei saada alati andmeid joobeastme kohta). Keskealiste meeste ja naiste vigastussurma põhjuste hulgas ongi esikohal alkoholimürgistus, järgnevad enesetapud, tapmised ja liiklusõnnetused.
Siin tuleb märkida, et enesetappude, tapmiste ja alkoholimürgistuste arv on omavahel seotud, kõik näitajad on paralleelselt kasvamas. On oluline mõista, et sama trendi jätkumisel kaotame üha enam parimas tööeas inimesi, millega kaasneb loomulikult majanduslik kahju. Juba alkoholiga seonduvate vigastushaigete ravi maksab rohkem, kui on riigile saadav tulu alkoholikaubandusest.
Olles oma silmaga näinud, milliseid tagajärgi ja kannatusi toob inimestele alkoholi kuritarvitamine, tekkis koolitusel osalenutel mõningaid mõtteid, kuidas oleks võimalik olukorda mingilgi määral parandada.

Mida tuleks teha?
- Teavitada üldsust valitsevast olukorrast. Siin mängib väga olulist rolli meedia (nt tõsielulised filmikaadrid nii otsestest kui ka süütutest alkoholi ohvritest; õppetunnid lapsi planeerivatele noortele naistele jms).

- Vähendada alkoholireklaami osakaalu tänavatel, ajakirjandusväljaannetes, raadios, televisioonis.

- Olukorra tõsiduse selgitamine majanduslikust vaatenurgast lähtudes (kõrvutada alkoholi kuritarvitamise ohvrite ravikulusid alkoholimüügist saadavate tuludega; näidata, et terved tööeas inimesed on väärtuslikumad, toovad riigile rohkem majanduslikku kasu).

- Karmistada purjus inimeste õigusrikkumiste eest määratavaid karistusi.

- Korraldada koolitusi töökohtades ja koolides lastevanematele ning lastele.

- Vähendada alkoholi kättesaadavust: alkoholimüügi keelustamine tanklates ning supermarketites (rajada spetsiaalsed alkoholipoed); kellaajaliste piirangute seadmine mujal müügipunktides (öine keeld); alkoholimüügi keelustamine terveks ööpäevaks 1. juunil (lastekaitsepäev) ning 1. septembril (ülemaailmne teadmistepäev); alaealistele alkoholi müümise keelu karmistamine (ranged nõuded müüjatele küsida dokumenti ning keelduda alkoholi müümisest, kui on tegu alaealisega; määrata kõrge trahv või vallandada ametnikud, kes reegleid ei täida).

- Pöörata tähelepanu salaalkoholi leviku piiramisele.

Kõige nimetatu juures tuleb veel jälgida, et noortele ei jäetaks alkoholist muljet kui millestki äärmiselt kättesaamatust ja seejuures põnevast asjast, vaid oluline on lapsi piisavalt informeerida (õppepäevad, näitlikud filmid) alkoholi kuritarvitamise mõjust organismile ja tagajärgedest, et alkoholi siiski tarbides noor inimene teaks, mis selle otsusega kaasneb. Et otsus oleks pigem "ei", on oluline tagada noortele piisav alternatiivtegevuste hulk (huviringid, laagrid jm) ning nende hea kättesaadavus, eelkõige vähekindlustatud perede lastele.

Alkohoolikud kui terroristid
Vastuväiteks inimestele, kes toovad ettekäändeks, et meil valitseb ikkagi demokraatia, kasutaksin Peeter Rehema mõtet. Tõepoolest, meil valitseb demokraatia, seega on igal inimesel õigus alkoholi tarbida nii palju, kui süda lustib, samuti katuselt alla hüpata, ennast üles puua või õhku lasta. Kui viimast inimeste hulgas tehakse ja süütud inimesed kannatavad, nimetatakse neid terroristideks. Samamoodi võib terroristideks nimetada inimesi, kes võtavad endale vabaduse joobnuna teiste hulgas ringi liikuda (ka autoga sõita), kuni põhjustavad õnnetuse ja teevad seeläbi ümbritsevatele kahju.
Meile, tulevastele arstidele ja rahva tervise pärast mures olevatele tudengitele, sai mõistetavaks, et ainuüksi efektiivse politseitööga ja arstide pingutustega alkoholiprobleemist jagu ei saa. Kandev roll jääb poliitikutele ja meediale, kelle abiga tuleb kujundada kogu ühiskonna kriitiline suhtumine alkoholi liigtarbimisse.


Koolitusel osalenud:

Katrin Aarma
Annika Aart
Liina Kasesalu
Karit Kivimäe
Epp Kivistik
Kristel Kõiv
Liisi Küünal
Anneli Larionova
Reet Moor
Erlend Nõmm
Kätlin Otti
Marrit Paama
Liina Palginõmm
Erik Palm
Mari Rummel
Krista Salu
Mihkel Sonn
Mare Suurna

Maksim Zagura
Ann Urmet
TÜ arstiteaduskond, II kursus

Jagan neid põhimõtteid!
Minu kätte jõudis tulevaste arstide pöördumine alkoholi kuritarvitamise vältimise küsimuses. Kuna see puudutab otseselt ka minu enda ja Toivo Tootseni poolt algatatud seaduseelnõu 136 SE, mis algselt keskendus nn alaealiste baarikeelu seadustamisele, kuid
millele hiljem lisasin nii alkoholi reklaami keelamise, üle-eestilise öise alkoholimüügi piirangu seadmise kui ka bensiinijaamades
alkoholi müügi täieliku keelustamise sätte, jagan meelsasti toetust selles kirjas esitatud põhimõtetele.

Lugupidamisega
Evelyn Sepp
Riigikogu Keskfraktsiooni liige

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)