Nädal Riigikogus 22.-25. november 2004

01. detsember 2004


On imelik, et riigieelarve suurenedes ei leita täiendavat raha sotsiaalprobleemide lahendamiseks ja kokkuhoiumeetmetega vähendatakse sedagi piskut, mis meil on ja millega Euroopas pole üldse põhjust uhkustada.
Kaarel Pürg (Keskerakond)
sotsiaalhoolekande seaduse arutelul

Rahvaesindajad arutasid möödunud nädalal mitut ilusat seadust. Üks oli see, et kaitseväelastele võiks nende välismissioonidel anda suuremaid sotsiaaltagatisi. Seda seadust kaitses Keskerakonnast Toivo Tootsen.
Teine teema oli, et ülikoolide valitavad rektorid võiks vabastada 60 eluaasta tsensusest – praegu ei saa professor, teadlane või võimekas juht kandideerida kõrgkoolijuhi kohale, kui ta valimishetkeks on saanud viis tosinat aastat vanaks. Kuid riigikogulased otsustasid 43 poolthäälega, et ka edaspidi ei ole rektorikandidaatidel selle vanuse tiksudes kõrgkoolijuhi ametiketile asja. Ülikoolirahvas, tehke erinevate erakondade seas ometi tulemuslikumat lobitööd!
Kõige enam kirgi lõõmas sotsiaalhoolekande seaduse arutelul. Selle seadusega korraldab meie valitsus ümber kümnete tuhandete eestimaalaste elu. Toimetulekutoetust, laste- ja peretoetusi, perede tulumaksusoodustusi jpm muudetakse niivõrd, et mõnigi kohaliku omavalitsuse tööd tundev rahvasaadik muretses, kas riigivalitsus linna- ja vallavalitsustele ka raha juurde annab, et kõiki neid seadusemuudatusi manageerida.

Muidugi puhkesid lõkkele erakondade vahelised vastuolud. Mis iseenesest on tavaline töövaidlus, kuid ajakirjandus serveerib seda sageli nagu maailma lõppu. Tegelikult on Keskerakonna fraktsioon tõepoolest pahane Rahvaliidu peale, kes selle seaduse eelnõu arutelu alguses toetas opositsiooni ettepanekut mitte lugeda lastetoetusi pere sissetulekute hulka, nüüd aga vähendas oma tulumaksusoodustuse ettepanekuga paljulapseliste perede lootuse peretoetuste suurenemisele hoopiski.
Valitsusliit hoiab kokku 84 miljonit krooni, kui seob toimetulekutoetuse saamise peretoetustega, kuid neid peresid, kes hakkavad uut toimetulekutoetust saama, on palju vähem. Tänu Rahvaliidu muudatusettepanekule tulumaksusoodustuste kohta kahe- ja enamalapselistele peredele jäävad enam kui pooled sellistest peredest tulumaksusoodustusest ilma. Soodustus läheb neile peredele, kes niigi hästi elavad. "Rahvaliit müüs oma põhimõtted maha. Rahvaliidu sagedased ümbermõtlemised lähevad juba piinlikuks," kurtis Keskfraktsiooni esimees Vilja Savisaar.

Kaarel Pürg Ida-Virumaa saadikuna muretses, et haigetele ei maksta enam sõidukuluhüvitist, sõitmaks eriarstide juurde Tallinna või Tartusse. Vaatamata sellele, et on sagenenud eelnõude hulk, mille vastuvõtmist sotsiaalministeerium tagant kiirustab, ravijärjekorrad pigem pikenevad. Eelnõud on keerulised, ühes seaduses tehakse korraga palju olulisi muudatusi. Kiirustamine ja iga hinna eest eelnõu läbisurumine koalitsiooni häältega ei pruugi anda positiivset tulemust. Kurb!
Pürg arvab koguni, et võibolla ongi hea, et mujalt Eestist inimesed enam arsti juurde ei saa, sõit jääb sõitmata ja ravi saamata, mistõttu järjekorrad hakkavad lühenema iseenesest. Võib-olla valitsus seda taotlebki? Pürg resümeerib oma sõnavõtu ülaltoodud tsitaadiga.

Marika Tuus ütleb talle omases otseses kõneviisis, et meil on jälle üks seadus, kus käiakse välja, et see annab suurt kergendust puudust kannatajatele, paljulapselistele peredele, puuetega inimestele, kuid need, kes kõige rohkem abi vajavad, seda tegelikult ei saa. Mis kasu on paljulapseliste perede kvartalitoetuste ja toimetulekutoetuste tõstmisest, kui üks sööb teise ära? Tuusi sõnul anname ja võtame korraga, tulemus on null.
Tuus tsiteeris Jõgeva ajalehte Vooremaa, kus rahvaliitlane Mai Treial kinnitas, et laste- ja peretoetused ei tohiks kuuluda peresissetulekute hulka. Sõnum läks mööda Eestit laiali: näete, Rahvaliit kaitseb vaest inimest! Kõik telekanalid näitasid. Kuid Rahvaliit võttis paar päeva hiljem oma parandusettepaneku vaikselt tagasi. Asemele pakuti tulumaksuvabastust alates teisest lapsest – kuid see soodustus ei aita ju peret, kus tulu pole või kus saadakse miinimumpalka.
"See eelnõu teeb küll kõik, et üks osa rahvast peaks igavesti ja edasi oma igapäevast alandust taluma," lõpetas Tuus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)