Soomlaste toost kõlab: „Põhjamaa kaudu!"

Asi kiskus põhjanaabritel tormiliseks ligi aastapäevad tagasi. Soome valitsus avalikustas oma plaani tõsta soomlaste vanaduspensionile jäämise iga 63 aastalt 65-le. Ametiühingud süüdistasid, et valitsust ei huvita tööinimeste arvamus. Ühiselt avati rahva meelsust väljendavad internetileheküljed ning kiiresti kogunes protestiallkirju üle saja tuhande.

Soome valitsus räägib rahvaga

Protestiliikumise etteotsa pürgis mitu erakonda, ning valitsus otsustas oma plaane veel kord kaaluda ning olukorda sisuliselt analüüsida koos asjakohaste uurimisasutustega. Soomes on neid mitu: Soome majandusinstituut, Pellervo majandusuuringute instituut, Soome tervishoiu-uuringute instituut, riiklik tervishoiu ja rahvatervise instituut.

Kaaluka arvamuse said välja öelda ka Soome pensionikeskuse asjatundjad. Siinkohal hakkabki silma kahe naabermaa valitsuse erinev suhtumine dialoogi sotsiaalpartneritega. Meil seda võimalust ei pakutud ega kasutatud. Esmaspäeval avaldatud Eesti inimarengu aruande koostajad heidavad seda õigustatult otsustajatele ette. Isegi kui Eesti ei saa ka keskpikas tulevikus skandinaavialikuks heaoluriigiks, tuleks meilgi omaenda heaoluriigi vajalikkus ja toimimispõhimõtted ühiselt läbi mõelda ja nendes kokku leppida.

Kuid tagasi soomlaste pensioniea tõstmise tänini lahendamata olukorra juurde. Valitsuse moodustatud töögruppi asus juhtima pensionide valdkonna tunnustatud asjatundja Jukka Rantala Soome pensionikeskusest. Probleemi tõsidust arvestades tehti veel teinegi töörühm, mida juhib Jukka Ahtela. Selle ülesandeks on analüüsida vanemate inimeste reaalset töövõimekust tänases Soomes.

Kõlavad erinevad ettepanekud

Loomulikult erineb tööandjate seisukoht töötajate arvamusest oluliselt. Välja on pakutud mitugi varianti. Neist üks soovitab maksta pensioni mitte varem, kui inimesel saab töötatud 40 aastat. Teise idee kohaselt tuleks Soomes kaotada võimalus osaliseks pensioniks ja ettenähtust varem pensionile jäämiseks.

Ametiühingute mõtted aga liiguvad selle poole, et inimesed võiksid töötada kuni 70. eluaastani. Mõnevõrra ootamatult toetab seda seisukohta ka sotsiaalministeeriumi kõrge ametnik Outi Antila. Samas jätaks temagi pensioniea miinimumi tänasele tasemele.

Ehk teisisõnu, kui inimesel on tööd ja ta suudab seda teha, võiks ta tööturul tegutseda suhteliselt kõrge vanaduseni. Mõtet toetab soomlastele optimistlik statistika.

Põhjanaabrite eluiga pikeneb

Vaatamata paljureklaamitud viinalembusele põhjanaabrite eluiga tõuseb pikkamööda, kuid pidevalt. Analüüsist selgub, et reaalselt jäid soomlased mullu pensionile pisut nooremana kui 60 aastat, täpsemalt 59,8-aastasena. Osaliselt põhjustas sellist  olukorda töövõimekaotuse muutunud protsent.

Samas jäi pensionile erakordselt palju soomlasi, sest 1946. aastal sündinuid loetakse seal tavatult rohkearvulisse vanuserühma kuuluvaiks. Põhjuseks loomulikult sõja lõpp ja rahuaja algus. Probleem on süvenev, sest pensionile mineku mõttes ootab ees veel mitu aastat, kus sündimus oli suur.

Tänases Soomes on häda pigem selles, et tööd on tunduvalt vähem, kui selle tahtjaid. Mis siis veel Eesti olukorrast rääkida! Euroopa Komisjoni poolt avaldatud uue Euroopa majanduskasvu ja tööhõive strateegia „Euroopa 2020" kohaselt tuleb riikidel kümne aasta jooksul tööhõivemäära osas jõuda 75 protsendini ehk kõrgemale kui enne majanduslangust. Vaesusriskis elavate inimeste arvu tuleb aga samaks ajaks vähendada miljonite inimeste võrra.

Juba tsiteeritud Eesti inimarengu aruande kohaselt on meil sellesuunalist tegemata tööd äraarvamatus koguses. Seepärast tasuks Soome kogemusi tõsiselt analüüsida. Kainelt tegutsedes jõuame kas või põhjamaa kaudu kiiremini Euroopa tasandile.

ENN EESMAA, Keskerakonna aseesimees

[pildiallkiri]  MÕISTAVAD EAKATE MURESID: 19. märtsil kohtusid Riigikogu Keskfraktsiooni liikmed Enn Eesmaa, Rein Ratas, Helle Kalda ja Georg Pelisaar Võhma eakate päevakeskuses  pensionäridega. Võhma seeniorid seisid kohtumisel tugevalt vastu valitsuse esitatud eelnõule, mis võrdsustab meeste ja naiste pensioniea ning tõstab selle alates 2026. aastast 65 aastani. Riigikogulaste ringreisist Viljandimaal loe täpsemalt järgmisest Kesknädalast.

Jaga |