Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Masohhismi seanss Riigikogus

JAAK ALLIK,      20. juuni 2001


Seda kommentaari palus minult DELFI, arvates, et olen kompetentne. Ja tõepoolest; minu isa astus kommunistlikusse parteisse 16-aastase poisina 1917. aasta märtsis ja ema 17-aastase tüdrukuna 1920. aastal. Siis olid sellised valikud lausa eluohtlikud. Ma ei usu, et neid ajendas soov oma rahvast reeta ja kuritegelikule teele asuda.
Demokraatlikus Eesti Wabariigis said kommunistid 1922. aasta Riigikogu valimistel 10% parlamendikohtadest ja nii sattus samasse Toompea saali, kus täna kommunismi üle kohut kavandatakse, ka 21-aastane Hendrik Allik. 1924. aasta jaanuaris arreteeris see riik kümnendiku oma parlamendist ning minu isa ja ema mõisteti eluaegsele
sunnitööle.
Vabanedes vanglast 1938. aastal teadsid minu isa ja ema, et kõik nende noorpõlvesõbrad, kes vahepeal kommunistlikku paradiisi põgenesid, olid seal maailma esikommunisti Stalini poolt mättasse löödud. See teadmine aga ei muutnud minu vanemate ilmavaadet. 1950. aastal arreteeriti isa ka selles kommunistlikus riigis ja sai 25+5. Siberist tagasi tulles jäi ta ikka kommunistiks ja sellena ka suri.
Oli ta rumal? Kurjategija? Idealist?
Loomulikult ei kahtle ükski täie mõistusega inimene, et Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt 1939/40. aastal oli riiklik kuritegu ning et toda kommunistlikku riiki valitses kurjategijate jõuk. Fakt on aga ka see, et suhtarvuna kogu rahvast tapeti selles riigis just kommuniste kõige rohkem.
Ülaltoodud tähelepanekud viivad aga aruka inimese paratamatult mõnevõrra keerukamaile mõtetele kui järeldusele, et tegemist on lihtviisiliselt kuritegeliku ideoloogiaga, mis vajab EV parlamendi hukkamõistu. Nagu pole alust ka arvata, et Pablo Picasso, Pierre Paolo Pasolini või ka mõned tänased Soome ja Prantsusmaa ministrid kuritegelikud idioodid oleksid.
Asja tegeliku sisu on ju väga hästi sõnastanud Lauri Vahtre DELFI kommentaaris 28. mail: "Unistada naiivselt kõigi inimeste õnnest on kena ja eduline, aga asuda seda forsseeritult ellu viima ; see ongi kuritegelik."
Olen nõus! Kuid järeldada sellest, et NLKP tervikuna on kuritegelik, oleks õige vaid siis, kui me tingimusteta mõistame kuritegelikuks ka kõik teised katsed inimestele nende suruda. Sest need katsed ju jätkuvad! Olgu või katse sundida Eestit Euroopa Liitu astuma, kui 59% rahvast on selle vastu.
Seega on kuritegelik ka tänane (ja eelmine) EV Riigikogu, kes taolist katset teostab? Verd, tõsi küll, veel ei valata, kuid mõttelaad rahvas on rumal ja meie teame, mis on nende õnn bolshevistlik. Aga äkki teavadki? Tegemist on üsna keeruka sotsiaal-filosoofilise vaidlusega, kus propagandistlikel deklaratsioonidel kohta ei peaks olema.
Mis aga puutub Riigikogus läbiviidud kampaaniaase, siis see on lihtsalt odav päevapoliitika, määrimaks Toomas Savi võimalikku presidendiks või Siim Kallase peaministriks saamist. Kurb on vaadata, kuidas mõned endised kommunistid seda masohhistlikku seanssi veavad, ning inimesed, kes pole kunagi isegi pioneerid
olnud, neid mõistusele püüavad tuua.
Teatud kalduvustega isendid võivad mõistagi ka masohhismist orgasmi saada, kuid selle avalik demonstreerimine kutsub normaalseis inimestes esile loomuliku piinlikkustunde. Kas poliitilise võimuvõitluse kanapimedus võib meie Riigikogu viia tõesti selleni, et kogu maailmale antakse teada, et ühe Eesti-nimelise väikeriigi Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi, valitsusliidu juhtparteide parlamendifraktsioone ja kaitseväge ning Kaitsepolitseid juhivad endised kurjategijad? Ning kui siis kolme kuu pärast sama parlament
ka presidendiks või peaministriks kurjategija valib?
Ja ei maksa targutada, et kuritegelikud organisatsioonid koosnesid
mittekurjategijaist. See oleks sama sügavamõtteline, kui Kaarel Tarandi hiljutine tõestus kompartei kuritegelikkuse kohta, et üks parteiametnik keelas sinimustvalge põrandariide lavastuses "Pilvede värvid". Paraku unustas Tarand, et sama partei teine liige selle põrandariide sinna pani.
(Jaak Alliku kommentaar ilmus 7. juunil Internetiportaalis DELFI. Avaldame kirjutise autori ja DELFI loal)

Viimati muudetud: 20.06.2001
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail