Kes sekkub või häkib valimistesse?

6. juulil pärast kohtumist Poola presidendi Andrzej Dudaga vastas USA president Donald Trump pressikonverentsil telekanali NBC ajakirjaniku küsimusele USA valimiskampaaniasse sekkumise teemal: „Ma arvan, et see oli Venemaa, aga võisid olla paljud teised inimesed või riigid, kes segasid valimistel vahele. Seda on palju aastaid toimunud. Pean mainima, et kui Barack Obama sai sellest (Venemaast) presidendina teada augustis, siis oli tal valimisteni tegutseda palju aega (novembrini). Ta arvas Hillary Clintoni valimised võitvat, ega teinud midagi.”

Edasi võrdles Trump seda luureraportitega Iraagi massihävitusrelvade kohta, mis väideti olevat 100% kindlad, kuid osutusid tühjadeks valedeks ja tõid kaasa suure segaduse Iraagi sõjana. Valimised võitnud poliitik ei saagi tunnistada, et võidule aitas kaasa häkkerite või riikide sekkumine valimistesse.

Valimistesse sekkumine

7. juulil toimus G20 riigijuhtide kohtumine Saksamaal Hamburgis ja USA president Trump kohtus seal kaks tundi Venemaa presidendi Putiniga. Räägitu kohta levis vastukäivat infot: venelaste sõnul Trump nõustus, et Venemaa ei sekkunud USA valimistesse. USA ajakirjanikud küsisid presidendilt venelaste valetamisest räägitu kohta, aga ta oli tumm. Hiljem andis ta selgituse sotsiaalmeedias Twitteri-säutsuga: „Ma küsisin tungivalt president Putinilt Venemaa sekkumisest meie valimistel. Ta eitas seda tuliselt. Olen enda arvamuse juba öelnud...”

USA esindaja ÜRO-s Nikki Halley kirjeldas telekanalis CNN Donald Trumpi kohtumist. „Esiteks tahtis ta Putinit teadvat, et me teame valimistesse sekkumisest./.../ Kõik teavad, et venelased sekkusid mitte ainult USA valimistel, vaid teevad seda mitmetel kontinentidel ja sellistel viisidel, mis külvavad segadust. Ka teised liidrid tulevad selle lõpetamise nõudmisega.”

Valimistesse sekkumine või „valimiste häkkimine” tähendab Läänes kandidaatide arvutite häkkimist ja saadud info üldsusele avaldamist. Nii juhtus Hillary Clintoni kampaanias osalenud töötajatega kui ka Prantsusmaa presidendiks saanud Emmanuel Macroniga. Neid paljastus viimasel valimiskampaania päeval ja hiljem pole neid kajastatud. Valimistel hääletamise või valimistulemuse lugemise mõjutamist ei ole tuvastatud, sest kasutusel on pabersedelid valimisjaoskonnas või valimismasinad pole ühendatud internetiga.

Ainult Eesti ei karda

Kolme kuu pärast, 11. oktoobril on Eestis lõppenud e-hääletus ja tulemused loetakse kokku pühapäeval, 15. oktoobril. Kuni selle ajani võib ka Eestis toimuda valimistesse sekkumine või valimiste häkkimine mõne kandidaadi kohta privaatse või libainfo avaldamisega. Kuid Eestis toimubki hääletus üle interneti, mis tähendab võimalust häkkida ka otse hääletamist.

Viimastel valimistel 2015. aastal toimus häkkimine, kus üks valija muutis enda e-hääle kehtetuks. Sellist asja ei oleks tohtinud juhtuda, sest kehtetu hääl tähendab viga süsteemis. Eesti e-valimiste logifaile analüüsisid EL-i toetusraha eest Sven Heiberg, Arnis Parsovs ja Jan Willemson ning on teada ilma hääleandmiseta valijate arv. Valija tuvastas ennast, sai nimekirja, aga e-häält ei tulnud. 2013 KOV valimistel oli selliseid valijaid 19,9% (19 705), 2014 EP valimistel 8,4% (6050) ja 2015 RK valimistel 10,3% (15007). 2011. aasta valimiste järel proovis just Paavo Pihelgas tõestada, et blokeerida saab häkkimisega „vale kandidaat” poolt hääle andmise. Hääletaja ei pruugi aru saada, et tegelikult tema e-häält ei saadetud ära. Verifitseeriti ehk vastuvõetud e-häält  kontrollis vastavalt 5,3%, 5,7% ja 9,4% kõigist elektrooniliselt hääletajatest.

Mis saab Eesti valimistest, kui sarnaselt maikuus Suurbritanniale ja juunikuus Ukrainale ning Venemaale leiab Eesti arvutite vastu aset kõrgtehnoloogiline rünnak krüptoviirusega ja failide tagasisaamise eest bitcoinide nõudmise asemel sekkub valija arvutis hääletamise protsessi? Või krüpteeritakse valimiste server?

Ehk oleks kindlam valida paberil, mis on häkkimisest vaba ja lõpuni salajane?

VIRGO KRUVE,

e-valimiste vaatleja

 Joonis: Valijate elektroonilise hääle vastuvõtmine kolmel viimasel valimisel. Andmed Sven Heibergi, Arnis Parsovsi ja Jan Willemsoni logfailide analüüsist. Graafik Virgo Kruve.

Jaga |