Eesti vajab oma raudteid

ILMAR PALGI,      06. detsember 2006


Eesti Raudtee riigile tagasiostmine on ainuõige otsus.
Mäletan Tartu–Petseri raudtee avamist 1931. aasta suvel (olin siis 9,5-aastane).
Raudteejaama kogunenud rahvale ütles mõned laused president Päts.Seejärel astus ta vagunitrepile ja lehvitas hüvastijätuks. Nii oli kõigis peatustes: Uhti, Ülenurme, Reola, Rebase, Laane, Vana-Kuuste, Vastse-Kuuste, Valgemetsa, Taevaskoja, Põlva, Holvandi, Ruusa, Veriora, Ilumetsa, Orava, Kliima, Piiroja, Petseri.
Olen kuus aastat sõitnud rongiga esmaspäeva hommikul Tartusse kooli ja laupäeva õhtul tagasi koju. Alati sain õigeks ajaks kohale. Peatuste lähedale asus elama tuhandeid inimesi – vaadake rahvaloenduse andmeid ja entsüklopeediat Põlva, Veriora, Vastse-Kuuste, Orava jne kohta . Maal elav rahvas ei igatse mingit kiirrongiliiklust nagu pasundavad mõned ajakirjanikud, vaid mõistliku kiirusega reisirongi.
Tuleb imestada, et meie omameelest targad poliitikud, kes on 15 aastat Ameerika põhimõtetel valitsenud, pole sellele tulnud, et vaja oleks kaks raudteeharu enne Petserit ühendada. Tartu–Petseri teel peale Piirojat mõnisada meetrit ja Valga–Petseri teel peale Veski jaama – kaardi järgi ainult 1 km. Kas arvatakse, et erastaja tuleb Toompea tarkadele meelde tuletama ja ühendab raudteeotsad kokku?
Kuulates raadiost Helir-Valdor Seederi juttu raudteeühenduse kallist hinnast tuleb meelde, et tema pesitsemise ajal Viljandis oli tal Põltsamaa Viljandi maakonnaga ühendamise kihk nii suur, et lasi pensionäridel Viljandi–Põltsamaa vahet tasuta sõita.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)