Riigimees Jaan Poska meenutamine sobis iseseisvuspäevaga hästi

Kuremaa lossis toimunud kontserdile eelnenud tundidel külastas Tallinna linnapea Edgar Savisaar Laiuse kooli ajalootuba ning Jaan Poska sünnikodu Laiuseväljal ja tema isa viimset puhkepaika kohalikul õigeusu kalmistul.

 Alustuseks juhtus ka väike intsident – Kuremaa lossi trepi ees võttis tulijaid vastu mees, kes jagas kohalike „aktivistide“ lendlehti tekstiga „24. veebruar on Eesti Vabariigi sünnipäev. Palun ära osale sellel päeval Tallinna TV nn „Kontsertlavastuse tuuril“ Kuremaal“. Kontserti nimetati selles Keskerakonna valimiskampaaniaks ning tauniti ürituse rahastamist Tallinna maksumaksjate raha eest.

 „Tulin siia selleks, et saada teada Jaan Poska elust ja tegevusest ning kuulata tipptasemel esinejatega kontserti. Väga hea, et Tallinna Televisioon kohal on – teised telekanalid salvestavad maaelu sündmusi üsnagi harva,“ leidis seepeale sündmusel osalenud Enno-nimeline mees Jõgeva vallast.

Ajaloost laulude saatel

Kontserdil esitasid 20. sajandi esimese poole populaarseid laule ja operetiviise Jazzi Zahharov, Nele-Liis Vaiksoo, Janne Ševtšenko, Rene Soom ning ansambel Siim Aimla juhtimisel.

Edgar Savisaar ütles oma sõnavõtus, et tuleval aastal on kavas Jaan Poskale püstitada Tallinnas Kadriorgu Luigetiigi äärde mälestussammas.

Koduloolane, kauaaegne Laiuse raamatukoguhoidja ja õpetaja Asta Leiten meenutas, et Jaan Poska sünnimajale kinnitati mälestustahvel Tartu rahu 80. aastapäeval koduloolase Juhan Reimanni eestvedamisel. „Laiuse kooli õpilased koostavad Jaan Poskast uurimustöid. Ümmargustel tähtpäevadel on kooli delegatsioon viinud Tallinna Kesklinna kalmistule Poska hauale pärja.“

 Kontserdi lõpul lauldi ühiselt „Kungla rahvast“. Professionaalsete muusikutega ühes rivis olid Edgar Savisaar ja Riigikogu liige Marika Tuus-Laul.

Tänapäeval oleks Jaan Poska vist opositsioonis?

„Tallinlased peavad oluliseks, et Jaan Poska oli ka Tallinna linnapea. Kui spekuleerida teemal, mida teinuks Poska tänases poliitikas, siis ei välista ma, et ta olnuks opositsioonis nagu Keskerakond praegu. Ei tea, mis erakonda Jaan Poska võinuks nüüd kuuluda, kuid pole välistatud, et see võiks olla ka Keskerakond,“ arutles Savisaar kontserdi järel.

 Riigikogu liige Urbo Vaarmann tõdes: „Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertlavastus „Jaan Poska ja tema aeg“ Kuremaa lossis tekitas pidupäeva sobivaid positiivseid emotsioone. Küllap on põhjuseks ka see, et olen ise Kuremaa tehnikumis õppinud.“

Vaarmannil on mõneti uhke tunne, et Poska on sündinud just Jõgevamaal, kus asub tema maakodu. „Siinsete paikadega olen sidunud ka oma ettevõtluse ja poliitilise tegevuse. Sõidan pidevalt mööda Jaan Poska sünnimajast ja ristimiskirikust Laiusevälja külas. See koht peaks olema senisest veelgi rohkem korrastatud ja tähistatud ning saama peatumispaigaks igale ajaloohuvilisele turistile. Riigimehes Poskas oli võrdselt eestimeelset aatelisust, väärikust, diplomaadivaistu ja läbirääkimisoskust, mille tulemusena tal läks korda sõlmida Eestile võidukas Tartu rahu,“ rääkis Vaarmann.

Üritusel nenditi sedagi, et kolmas elukutseline eestlasest vandeadvokaat Jaan Poska oli võimekas ka oma erialal. Sama sügava töökultuuriga ja süvenemisoskusega juriste vajaks tänasegi Eesti õigussüsteem.

 „Sõitsin siia kontserti kuulama ja vaatama, kuidas Jõgevamaal Jaan Poska mälestust meeles peetakse. Muljed on tõeliselt positiivsed. Jaan Poska oli üks õige eestlane, kes Eestimaa eest väljas. Kõige olulisem ongi see, et ta Tartu rahu sõlmis. Seetõttu kutsuti teda ka Rahuvürstiks,“ meenutas üks proua Viljandist.

Jõgeva vallavanem Enn Kurg märkis, et tuleval aastal jõuab kätte Jaan Poska 150. sünniaastapäev. Ettevalmistused selleks algavad juba tänavu. „Võtame kokku ajaloo- ja kultuurihuvilised inimesed ning arutame, kuidas siitkandi väärika riigimehe tähtpäeva tähistada,“ lubas omavalitsusjuht.

JAAN LUKAS,  Jõgevamaa ajakirjanik

Jaga |