Omanike nutulaul ei ole õigustatud

HENN LEETNA,      05. juuni 2002




9. mai Postimees tõi ära päevakirja, kuhu olid alla kirjutanud Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu volikogu esimees Pärtel Tõnsberg ja EÕOLi esimees Anto Raukas. Nad väidavad, et lepingute ja lepinguväliste kohustuste seadus sisuliselt põlistab nn sundüürniku omaniku pinnale, sest üüri tõsta võib vaid kokkuleppel üürnikuga. Minu vastulauset Postimees ei avaldanud.

Meie, sundüürnikud (Sundüürnike kogu liikmed - leetnahenn@hot.ee Tallinn 11313 p/k 1122 ) tuletame Teile, omanikud, meelde, et elamu või korteri tagastamise üks vaieldamatu tingimus oli omandireformi aluste seadus (ORAS) § 12 lg 4 sätete täitmine. Tsitaat: "…elamu, mida füüsilised isikud kasutavad eluruumi üürilepingu alusel, kuulub tagastamisele ainult juhul, kui omandireformi õigustatud subjekt, kes nõuab elamu tagastamist, võtab endale kõik üürnikuga varem sõlmitud üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused."
Järelikult omanik teadis etteulatuvalt, et tasu suurust eluruumi kasutamise eest ta muuta (loe: suurendada) ei saa, sest korteriüür tuleneb eluruumi üürilepingust, mille ta eelmiselt üürile andjalt üle võttis.

1998.a muudeti elamuseadust omanike kasuks § 37`5 lg 3. Tsitaat: "…üürileandja võib suurendada üüri ühepoolselt, kui üüri mõjutavad hinnad on viimasest üüri määramisest muutunud."
Viimane üüri määramine oli enne elamu tagastamist ja üüri suurus oli kindlaks määratud üürilepinguga ning kajastus üüriarvetes, mida üürnik reaalselt tasus enne elamu tagastamise hetke.

Sundüürnikel väär ettekujutus

Vaatame, mida ütleb ORAS § 12 lg 4 sundüürnikele. Tsitaat: "…Tagastatavas elamus elavatel üürnikel on õigus taotleda uue eluruumi saamist."
Selle lausega loob seaduseandja sundüürnikele väära ettekujutuse, just nagu elamu tagastamisel nad saaksidki uue eluruumi!
Tänase päevani on sundüürnikele ORAS § 12 lg 4 antud õigus taotleda uut eluruumi jäänudki ainult õiguseks, sest meile ei ole teada ainsatki sundüürnikku, kes oleks saanud erastada korteri võrdväärselt teiste eestlastega, muulastega ja võõrriikide kodanikega.
Tõuseb küsimus, kes tekitas riigis niisuguse olukorra, et meil praegu on suur sundüürnike hulk. Me ei saa näidata ühegi poliitiku peale ja öelda, et just see naine või mees on kehtivate seaduste autor. Järelikult tekitas selle olukorra Eesti riik.
Kes on Eesti riik? Eesti riik on eesti rahvas - maksumaksja, kes ise erastas korteri. Järelikult peab maksumaksja kinni maksma sundüürnikule tekitatud kahjud.

Millest tuleneb sundüürnike kahju?

Millest see kahju tuleneb? Eesti riik, teisisõnu maksumaksja jättis sundüürnikud ilma enda eluruumide ostueesõigusega erastamisõigusest, mis on varaline õigus, sest selle õiguse realiseerumisel on võimalik omandada korter, mida on võimalik rahaliselt hinnata. Varalisest õigusest ilmajäämine tähendab vara vähenemist. Vara vähenemine tähendab kahju tekkimist. Kui on tekkinud kahju, siis on alust nõuda kahju hüvitamist kahjutekitajalt - antud juhul kohalikult omavalitsuselt, teisisõnu Eesti riigilt e maksumaksjalt.

Omanikel väär ettekujutus

Kokkuvõtteks võib öelda: kui ORAS § 12 lg 4 lõi sundüürnikele väära ettekujutuse, just nagu nad saaksid pärast elamu tagastamist uue korteri erastada, siis lepingute ja lepinguväliste kohustuste seadus loob teile, omanikud, väära ettekujutuse, just nagu sundüürnikke ei olekski olemas.

Seega riik on meile mõlemale ära teinud. Seis on 1:1. Aeg on ühineda, minna Riigikogusse ja võtta vastu seadused, mis kohustavad riiki hüvitama nii omanikele kui ka sundüürnikele tekitatud kahjud täies ulatuses.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)