Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril

Ralf R. Parve,      09. november 2005


Ülehomme, 11. novembril tähistab kogu läänemaailm Esimese maailmasõja lõppemist. 28. juulil 1914. aastal alanud sõda kestis 4 aastat, 3 kuud ja 13 päeva ning lõppes 11. novembril 1918. aastal Compiegne'i vaherahuga. Kahurid, kuulipilduja ja püssid vaikisid.
1918. aastal osales sõjas 38 riiki, kus elas 1,5 miljardit inimest ehk 75% tollasest maakera rahvastikust. Maailmasõtta mobiliseeriti ühtekokku 73 515 000 meest.
Sõjas sai kuulide, pommide, sõjagaasi, tääkide ja kaevikutesse mattumise läbi surma 9,5 miljonit sõjameest. Sõjavange võeti üle 7 miljoni, kellest 2 miljonit suri haigustesse ja kurnatusse. Haavata sai 21 miljonit sõdurit, 1,5 miljoni kohta anti hinnang "teadmata kadunud".
Esimeses totaalses hävitussõjas võeti üksteise maamunalt pühkimiseks kasutusele esimesed lennukid, tankid, tapvad sõjagaasid ja allveelaevad.
Hiigellahingutest kõlasid kõige enam nimed Verdun ja Somme. Verduni linna kaitsesid kangelaslikult sakslaste eest prantslased ja inglased 1916. aasta veebruarist detsembrini. Eesti Vabariik autasustas Verduni kangelaslinna I liigi 1. järgu Vabadusristiga. Esimesest maailmasõjast võttis osa umbes 100 000 eestlast. Sõjas saadud kogemused kulusid neile ära Vabadussõja lahingutes.
Lagunes kaks impeeriumi: Venemaa ja Austria-Ungari. Nende varemetele tekkis või taastati rida sõltumatuid rahvusriike: Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome, Tshehhoslovakkia, Austria ja Ungari.
Venemaal mõrvati elajalikult tsaar Nikolai II koos kogu perega, tema põhivaenlane, Saksa keiser Wilhelm II aga sai tsiviliseeritult maalt lahkuda. Ta tegeles seejärel Hollandis oma lossis luikede toitmisega.
Sõja lõpetas Versailles' rahuleping, mis tampis mutta Saksamaa, kuid muutis selle aegsütikuga miiniks Euroopas.
Sõda kujunes kohutavateks tapatalguteks ning seetõttu leidis kogu maailm, et midagi taolist ei tohi enam kunagi korduda.
Muuseas, Esimese maailmasõja esimesel rahupäeval, 11. novembril, Compiegne´i vaherahu sõlmimise ajal lamas sõjaväehaiglas kapral Adolf Hitler, kus ta kosus gaasirünnaku tagajärjel saadud vigastustest. Ühe suure sõja teise vaatuse alguseni oli jäänud veidi vähem kui 21 aastat.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)