Sisekaitsega ei tohi mängida ja Narvat peibutada

Peaminister Jüri Ratas tõi 16. veebruari pressikonverentsil välja ümberkolimise otsustamise kolm aspekti: investeeringu suurus ehk raha, ning julgeoleku ja õppetöö kvaliteet ei tohi langeda. Jätkub töö kulude arvutamise ja ajakavaga ning valitsus arutab küsimust märtsi alguses.

Sisekaitseakadeemia asumine Tallinnas ei ole siiani probleem olnud. Selle kolimise plaan tekkis Narvas kinnisvara arendamise järgselt. Pärast Arsenali Keskuse omanikeringi Singapurist tulnud Rain Rosimannust võib see olla jälle variosaluse juhtum, kus poliitilisi valikuid suunavad erahuvid.

Vaida sild ei leia kasutamist, aga andis kellegi jaoks tulu maamüügist ja ehitamisest. Narva kadunud töökohti ei korva riigiametnike väljaviimine Tallinnast, sest nende elukoht (laekuv tulumaks) jääb seotuks laste kooli ja kodulaenuga.

Narva vajab suuremalt mõtlemist kui Vitali Belobrovtsev väljendas 16. veebruari PBK saates "Kaadri taga": tudengid ja neile külla sõitnud pereliikmed tarbivad Narvas teenuseid ning narvakad saavad eesti keele praktikat. Eestlased ei sõida ülikoolis olevaid lapsi külastama. Küll aga saaks Narvas sisekaitseakadeemia lõpetaja hariduse kõrval ellu kaasa perepaketi. Mihhail Stalnuhhini Toompea-sõnavõtu järgi oli tema poeg oma klassist ainus, kes kooli lõpetamise järel veel Narva jäänud.

Sisekaitsetuse tunne on riigis sedavõrd sügaval, et Ida-Virumaa elanikest mittekodanikud ei saa siiani omada idapiiri lähedal kinnisasja ehk aiamaad aiandusühistus.

2003. aastast kehtinud ja 8.02.2012 uuendatud Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse §10. (1) Füüsilisel isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, või juriidilisel isikul, kelle asukoht ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik, on keelatud omandada kinnisasja järgmistel maa-aladel või maa-alade suuruse või nime muutumise korral nende 1999. aasta 31. detsembri seisuga eksisteerinud piirides:

2) Ida-Virumaa: Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linn, Alajõe, Iisaku, Illuka, Toila ja Vaivara vald.

Eesti ei saa sisejulgeolekuga mängida ning Narvat elavdada järgmise kõrgkooliga, aga me võime elamisloaga inimestele anda õiguse olla omanik ka piirilähedasel aiamaal. Viimane katse narvakatele nende aiamaa omandiõigus anda lõppes mahahääletamisega teisipäeval, 4. novembril 2014. Isegi piiranguga, et kuni 0,2 hektari suuruse kinnisasja omanik elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel.

Mihhail Stalnuhhini sõnavõtu järgi oli seda ettepanekut Riigikogu komisjonis arutatud aastast 1999 seitse-kaheksa või kümme-üksteist korda. Need inimesed on Eestis töötanud ja siin lapsed üles kasvatanud ning neile oma maatüki võimaldamine seoks neid Eesti riigiga rohkem kui riigiametnike ümberasustamine Narva.

Türgi viimane riigipööre näitas, kui ohtlik on riigikorra muutust soovivate inimeste imbumine jõustruktuuridesse politseis ja sõjaväes.

Eestis on suure eelarvega ja asukohast sõltumatuid organisatsioone, mille järgi Narva igatseb, näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

VIRGO KRUVE,

vaatleja

Jaga |