Kogenud omavalitsustöötajat Uuno Lauli tõmbab paik, kus sündis laul „Õrn ööbik“

Uuno Lauli püsivamad sidemed Otepääga said alguse sellest, et siit pärineb tema poliitikust abikaasa Marika Tuus-Lauli emapoolne suguvõsa. Nüüdseks on ta Pühajärvele aedlinna soetanud ka oma kodumaja. Töötades aga Jõgeva vallavalitsuses majandusspetsialistina, elab Uuno argipäeviti seni veel Kuremaal. „Kaks paika on mõlemad väga ilusad. Kuremaa korteri aknast on tõeliselt kaunis vaade järvele. Lõuna-Eestis paikneval Otepää maastikul on aga omad võlud. Avastamisrõõmu pakub saarte ja lahesoppidega Pühajärv,“ märgib ta.

23-aastase omavalitsustöö ja sama pika majandi peainseneri kogemusega Uuno Laul arvab, et energiat veel jätkub. „Kavatsen seda teha nüüd valdade liitumisel tekkivas Otepää vallavolikogus. Elu on ikka rohkem siiakanti kaldunud. Teadmistel ja oskustel pole ju põhjust lasta tuulde minna. Ehk kauaaegse jõgevamaalasena  oskan Otepää piirkonda värskema pilguga vaadata? Mitmeid mõtteid tekib näiteks Pühajärve-äärse supelranna ja selle infrastruktuuri nägusamaks, turvalisemaks ja atraktiivsemaks muutmiseks.“

Uuno Lauli koostatud projektide järgi on kujundatud ka tänane Kuremaa supelrand ja taastatud Kuremaa tuulik – populaarne turismiobjekt ning mitmete kunsti- ja fotonäituste korraldamise paik. Tuuliku renoveerimist peab Uuno Laul oma elutööks. Samuti on tema eestvedamisel välja ehitatud Kuremaa terviserajad. Lauli huviorbiidis on olnud ka Laiuse lossivaremete ja selle ümbruse kordategemine. Tänavu paigaldati uus katus Kärde rahumajakesele, kus pärimuse[T1] [T2]  kohaselt sõlmiti 1661. aastal rahu Vene tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel.

Tulevases Otepää vallas peab Laul  oluliseks ka sotsiaalteemasid. „Vastavast valdkonnast värsket  infot ja probleemide käsitlusest kuulen abikaasa Marikalt, kes Riigikogus sotsiaalkomisjoni liige. Valdkond läheb sügavuti korda ka põhjusel, et olen ise juba „kolmandas nooruses“.  Ühtlasi võiksin paikkonna pensionäride mõtteid ja soove kaasale parlamenti edasi vahendada,“ ütles Laul.

„Tänase Otepää vallaga liitub täielikult Sangaste vald, osaliselt Puka vald ja Nõuni kant Palupera vallast. Sangastes ja Pukas on väljakujunenud kogukonnad oma tavade ja elulaadiga. Kogukondade vahelise siduvuse loomine vajab aga läbimõeldud ja põhjalikku tegutsemist. Tähtis on ka alustatavate ettevõtmiste lõpuniviimine. Näiteks Pukas tuleb edukalt valmis saada koolimaja remondi ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemide uuendamisega. Kiiret uuendamist vajab ka Keeni põhikool tänases Sangaste vallas. Tulevasel Otepää vallavolikogul tuleb selle küsimusega tõsiselt tegelda.“

„Keegi ei tohiks end tunda ääremaalasena,“ lausus Laul. Tema sõnul on iseenesestmõistetav eakate päevakeskuste ja noorte kooskäimiskohtade olemasolu valla suuremates keskustes.

Uuno Laulilt sai küsitud, kas nii Kuremaal kui ka Otepääl on kuulda ka ööbikulaulu. Viimasest paigast on pärit ju populaarse laulu „Õrn ööbik“ sõnade autor Gustav Wulff-Õis (1864–1946). „Kuremaal laulab ööbik kohe maja akna all põõsas. Samuti kostub ööbikulaulu Otepää aedlinna serva. Järve suunas sõites kostub nende laksutamine juba valjemini,“ märkis ta.

Uuno Laul on laulnud ka Jõgeva meeskooris „Mehis“. Võimalusest tegelda selle harrastusega Otepää vallas arvas ta nii: „Otepääl minu teada laulukoori pole. Otepääl on tegutsenud aga väga kuulus rahvateater. Mitmendat aastat korraldatakse siin festivali RetroBest, kus osalevad lähimineviku muusikakuulsused erinevatest aegadest.”

„Mis aga minu perekonnanimesse puutub, siis olen Otepääl kohanud ka Lauli-nimelisi inimesi,“ ütles Nuustaku-kandi poole vaatama hakanud mees.

JAAN LUKAS

[fotoallkiri]    Uuno Laul koos abikaasa Marika Tuus-Lauliga.

Jaga |