13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Elektrituru avamine kui Sampo leiutamineHANS PALKMAN, 14. november 2012Mõtlesid mis mõtlesid meie majanduslaeva karidele juhtinud kaptenid, aga välja mõtlesid - saagu Eestile „avatud elektriturg". Seda aga võiks võrrelda „Kalevalast" tuntud Sampoga, õnne ja jõukust toova imeveskiga, mis jahvatas omanikule jahu, raha või soola. Valitsejaisandad ja nende nõukodalased on maha saanud ülemere hõimuvendade muinasime pahupidise uutmisega, mis hoopiski neelab inimeste raha ja jahvab sellest rahvale vaesust, aga härradele rikkust, et nood saaksid priisata ja pikendada oma äpardunud valitsemist. Kas keegi nõudis, et peaksime avama elektrituru isegi siis, kui selleks pole loodud turutingimusi? Meie praegune jäme kaabel Soome on ekspordisuunaline ja Skandinaaviast siia elektrijuhet ei tule ning näib, et meie riigivalitsejatel ja elektrimonopolil polegi tuju seda niipea omada. „Musta" Vene elektrit Eesti valitsus oma „puhtale" turule lasta ei saa. Nii pääsebki siinsele „elektriturule" üksnes lätlaste Elektrum, sedagi poomisnööriga kaelas. Kui lätlased hakkaksid „turgu solkima", tunneksid nad nööripuudutust - portfelliga või kohvriga ju elektrit tuppa ei too, sest jaotusvõrk ja sisestused kuuluvad Eesti elektrimonopolile. Säärastes turutingimustes ei tohiks nõuda elektrituru avamist. Ja polegi keegi nõudnud - peale meie „isamaalise ja ausa" valitsuse. (Et Eesti valitsuse lipukirjaks on ausus, oleme kuulnud rahandusministrilt ühtepuhku.) Kas seegi on valitsuse vale, et tuleval aastal ei saa Eesti enam tasuta CO2 kvooti? Saab küll, vähemasti 2019. aastani - väitis Õhtulehes eksminister V. Rajangu. Sestap ei tähenda praegune „elektrituru avanemine" midagi muud, kui valitsuse ja tema käsumonopoli pikaltplaneeritud sigajõhkrat elektrihinna tõstmist täitmaks riigi auklikku rahakotti ja monopoli kasuahneid ambitsioone. Piltlikult öeldes: kui valitsuse lemmiklaps Masu pettis-valetas „suurte" eesmärkide - kriisist väljarabelemise ja eurotsooni saamise - nimel, siis nüüd valetatakse üksnes suure raha nimel. Eeldatavalt poolteisekordne hinnatõus, mida hakkavad maksma kõik ja mis kergendab tarbija rahakotti iga kuu sadade või isegi tuhandete eurode võrra, kujuneb pretsedendituks. Nõnda on ette teada, et „vabaturul" hakkab meie elektri hind, mis juba praegu kõrgem kui Soomes, tundma üksnes tõusutrendi. Seda kinnitab näiteks selline tõsiasi: kui tarbijakaitse kinnitas, et elektrimüügifirmade trahvid kliendipoolse lepingulõpetamise puhul on ebaseaduslikud, sumasid firmad ostupakettide müügihinnale otsekohe otsa. Kes või mis võiks elektrihinna tõusu „vabaturul" takistada? HANS PALKMAN, Pärnumaa
Viimati muudetud: 14.11.2012
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
