Keskerakond algatas Riigikogus Euroopa võlakriisi arutelu

Vastavalt Riigikogu töö- ja kodukorra seadusele võib Riigikogu fraktsioon algatada kord aastas olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Sedakorda algatas arutelu Keskerakond. Keskfraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et Euroopa finantskriisi arutelu, kuhu on kaasatud lisaks poliitikutele ka teadlased ja praktikud, tuleb tuua Riigikogu saali, sest siiani selge lahenduseta Euroopa võlakriis seab ohtu nii Eesti kui ka kogu Euroopa Liidu tuleviku.

Simson: EL muutumas liitriigiks

„Me peame väga selgelt analüüsima, kuidas mõjutab üks või teine otsus Eesti arengut. Täna ei ole Euroopas ühtset filosoofilist arusaama kriisi lahenduste osas - kriisi puhkedes tegeld leevendamisega, nüüd lepiti kokku kärpimises. Olukord muutub aga päevadega ning täna oleme seisus, kus Itaalia võlakirjade intressid on taas kasvamas, samas kulgemises on Hispaania võlakirjad. Krediidiagentuur Moody's on andnud viimasele valitsusjuhtide kriisiistungile hinnangu, et see oli üks paljudest kriisi tippkohtumistest, mis midagi uut ei pakkunud," rääkis Simson.

Keskfraktsiooni esimehe sõnul pole mõistlik jutt, mis väidab, et uued eelarvedefitsiidi nõuded ei ole hetkel Eesti jaoks probleemiks.

„Väites nüüd, et Euroopa ainsaks lahenduseks saab olla sarnane kärpimispoliitika, eirame tõsiasja, et meie eelarve tasakaal püsib suuresti ekspordil neissesamadesse riikidesse. Unustatakse asjaolu, et ka Eestis toodetavad kaubad ja teenused võivad kaotada kärpivates riikides turgu," märkis Simson. „Võlakriisi tagajärjel on näha, et Euroopa hakkab muutuma riikide liidust üha enam liitriigiks, mis tähendab, et Euroopa Liidu roll liikmesriikide maksupoliitikas muutub järjest olulisemaks. Üheks probleemseks kohaks saab Eestis kindlasti nn klassikalise ettevõttetulumaksu puudumine; seda soovitavad kehtestada Saksamaa ja Prantsusmaa. See aga tähendaks senikehtiva ettevõtte tulumaksu süsteemi muutust Eestis," rääkis Simson. Tema sõnul peab Euroopa foonil üle vaatama maksulahendused ka Eestis, kus täna on tehtud kõige jõukamatele kingitusi ja väiksema sissetulekuga inimesi koormatud üle jõu käivate maksudega.

„Loodetavasti ei jää seekordne arutelu viimaseks sisuliseks mõttevahetuseks Euroopa võlakriisi teemal," lõpetas Simson.

Varblane: Võlakriisile reageeritakse hilinemisega

Urmas Varblane märkis, et võlakriisile reageerimisel jäädakse pidevalt hiljaks. Ta rõhutas, et hetkel on tegemist sügavama kriisi väljendusega, kus Euroopa roll muutub üha vähemtähtsamaks ning konkurentsivõime nõrgeneb.

„Euroopa sotsiaalse heaolu mudelit on kulukas ja raske säilitada, kuid valitsused ei ütle neid probleeme elanikele välja. Probleemidele ei suudeta reageerida ettevaatavalt ning seega jäädakse pidevalt hiljaks," rääkis Varblane.

Varblase sõnul kasvas majandusnõudlus Euroopa perifeeriariikides, mis nautisid laenudega rahastatud buumi. „Peamisteks kahjutekitajateks on peetud avaliku sektori suutmatust hallata riigi rahandust, kuid see vaade on liiga lihtsustatud. Riigiti on olukord erinev, näiteks Iirimaal ja Hispaanias tulenes kahju just erasektorist, eelkõige kinnisvarabuumist ja tarbimispalavikust.

Rahaturud kaotavad usaldust eurotsooni suhtes, sest euro on valuuta, mille taga pole riiki. Seega on kriis samaaegselt nii poliitiline kui ka majanduslik," märkis Varblane. Ta lisas, et majandusstiimuleid ei saa pidada halvaks, sest kõik oleneb sellest, kuidas neid kasutatakse.

„Põhjamaad paigutasid stiimulid haridusse, mis oli kahtlemata mõistlik otsus."

Akadeemik näeb teed kriisist väljumiseks eurotsooni konkurentsivõime tõstmises. Samuti tuleks tema hinnangul rakendada rangeid eelarvereegleid ning kasutada stabilisatsioonimehhanisme - Euroopa peab valima kas tsentraliseerimise või oma tähtsuse aeglase kaotamise maailmas.

Neivelt: Võlakriis nõuab kohanemisvõimet

Majandusekspert Indrek Neivelt märkis, et võlakriisi ohjamiseks peavad riigid käituma senisest tunduvalt operatiivsemalt. Ta tuletas meelde, et märtsikuistel Riigikogu valimistel teadsid kriisist tegelikult kõik, kuid sellest ei rääkinud praktiliselt mitte keegi.

„Otsustajad on kriisi kogu aeg alahinnanud. Kogu aeg on tehtud midagi, mida on liiga vähe, ja kõike on tehtud liiga hilja. On alahinnatud turu käitumist, ja võib öelda, et kui need trendid jätkuvad, siis varsti on probleeme ka Prantsusmaa ja Saksamaaga," ennustas Neivelt. Tema sõnul peame esiteks leidma lahenduse küsimusele, kuidas ülelaenanud riigid oma võlgadega hakkama saavad; teiseks kergendab inflatsioon laenu teenindamist; kolmandaks on kõneldud võimu tsentraliseerimisest.

„Kui me nüüd väga lihtsustatult asja kokku võtame, siis tegelikult vaieldakse selle üle, kas ja kui palju kärpida ning kui palju raha juurde trükkida. Me ei oska täna ennustada, missugune stsenaarium on kriisist väljumiseks. Samuti ei oska me arvata, kui kaua see kriis kestab, aga lõpptulemust on lihtsam ennustada. Täna peaks selgem olema, et Euroopa elatustase lähiaastatel ei tõuse, vaid kipub langema, samuti kipub säästude ostujõud vähenema ning poliitiliselt liigub rohkem otsustusõigust keskusesse. Küsimus on peamiselt protsesside kiiruses ning selles, kui palju võimu tsentraliseeritakse."

Neivelt lisas, et liikmesriigid peavad küsima, kas ollakse nõus ühtse maksupoliitika ja ühtse eelarvega.

„Ühes vist on kõik ühel meelel: meid ootavad ees väga heitlikud ja ettearvamatud aastad. Just sellepärast tuleb säilitada oma paindlikkus ja reservid, peame olema kohanemisvõimelised."

TAAVI PUKK, Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja

Jaga |