Liberaalne turumajandus pole ainus tee

Raivo Kaik,      09. november 2005


Nõukogude ajal ei saanud keegi kõrgkooli lõpetada, kui ei olnud sooritanud eksameid nn punastes ainetes. Nii tuli mul seitsmekümnendate aastate alguses ära teha teadusliku kommunismi riigieksam. Sellele eelnes veel paar semestrit enne tavaeksam. Seda ainet luges meile Tartu Ülikoolis tõeliselt ideeliseks kommunistiks arvatud õppejõud Blumfeldt. Ühel loengul, kus käsitleti ühiskonna- ja sotsialismiteooriaid, peatus ta põhjalikult konvergentsil. Ta selgitas seda ja tegi järelduse, et kord saabub ühiskonnakord, mis on üle võtnud kõik positiivse nii kapitalismist kui sotsialismist. Kommunistlikule ideoloogiale olevat see aga sobimatu, kuna selle teooria levitamine uinutavat töölis- ja kommunistliku liikumise. Kapitalistid ei sallivat seda aga sellepärast, et tuldavat kallale nende piiramatule omandiõigusele.
Tol korral tekkis küll mõte, et mis selles siis halba on, kui inimesed elaksid selles ühiskonnas paremini kui siis kirutud roiskuvas kapitalismis, kus me teadsime rahva elatustaseme meist palju kõrgema olevat, või õitsvas sotsialismis, mille hädasid me iga päev omal nahal kogesime. Siis ilmus selle teooria kohta ka mõni kirjutis. Oli juttu Rostow´ teooriast, mis tollastele ideoloogidele ei meeldinud.
Hiljem ei õnnestunud enam neist teooriatest midagi kuulda ega lugeda. Ju see stagnatsiooni süvenedes oli ebasoovitav. Ei ole suurt juttu olnud ka taasiseseisvunud Eestis. Kauboi- või röövkapitalismi ideoloogid ei salli seda kindlasti. Selle asemel jutlustatakse rahvale liberaalsest turumajandusest, mille tagajärjeks on pisikese osa elanikkonna lausrikastumine ja väga suure osa rataste vahele jäämine ehk vaesumine. Heaks näiteks on kodutud, prügikastiinimesed, kerjused jt, keda meil eelmise, tunduvalt vaesema riigikorra ajal siiski ei olnud või polnud neid vähemalt iga päev võimalik kohata.
Nüüd lugesin Kesknädalast isamaaliitlasest Enn Pakri artiklit konvergentsi kohta, millest selgub, et ikkagi on inimesi, kes asja vastu huvi tunnevad ja tahavad seda teistelegi selgitada.
Iseenesest oleks konvergentsi juurutamine ju ühiskonna arengu kolmas tee. Seda ei saa kindlasti kiiresti ellu rakendada, eriti veel siis, kui praegustes kõrgkoolides tambitakse tudengitele ajudesse, et ainuõige majandusvorm on liberaalne turumajandus. Kui teistest vormidest üldse räägitakse, siis kas libisetakse neist kergelt üle või saadab selgitusi lauskriitika.
Ilmselt oleks õige, kui kõrgkoolides ei keskendutaks ainult ühele majandusteooriale, vaid selgitataks ka teisi. Praegu tundub küll, et õpetatakse samamoodi kui eelmise ühiskonnakorra ajal, mil ainuõiged olid kommunistlik ideoloogia ja majandusteooria. Muutunud on vaid see, et asemele on tulnud liberaalne turumajandus, mis ei ole kaugeltki ideaalseid tagajärgi loov. Noored spetsialistid ja juhid, kellele on tagatud hästi tasustatavad ametikohad, leiavad, et see on ainuõige ja ei vaevugi rohkem mõtlema. Õigemini nad ei oskagi seda teha, sest neile pole seda õpetatud. Nad ei oska näha, et on veel kolmandaid või enamaid võimalusi, mille elluviimine looks ühiskonnas palju parema stabiilsuse ja heaolu. Kusagil mujal kui kõrgkoolis seda aga teha ei saa.
Muidugi annaks palju ära teha rahva teavitamisel teistest võimalustest ja siin oleks tänuväärne tööpõld ajakirjandusele. Vaevalt see aga Eestis võimalik on, kus enamik üleriigiliste ajalehtede juhtidest ja ajakirjanikest on liberaalse turumajanduse apologeetidest majanduslikus ja teenistuslikus sõltuvuses.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)