Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Nägin Valgevene riiki oma silmaga!

MAIE NIIT,      28. august 2013

Juulikuus reisisin koos pojatütrega Valgevenes. Seda reisi olin kavatsenud mitu aastat, sest tahtsin teada, mis toimub selles 9 miljoni elanikuga riigis, millest palju räägitakse. Ajakirjandusest loeme vasturääkivaid artikleid Valgevene riigi ja tema juhi Aleksandr Lukašenka kohta. Et oma silm on kuningas, saigi reis läbi Riia Minskisse ette võetud.

 

Põllud hooldatud, linn kaasaegne

Juba lennuki maandudes nägime kolletavaid viljapõlde, hooldatud maatükke. Liitusime turismisfirma Tensi reiside Eesti turistide grupiga. Tänu teadlikele giididele saime mõne päeva jooksul meeldivate elamuste ja paljude uute teadmiste osaliseks.

Minsk on kaasaegne, ilus ja puhas linn, kus palju ehitatakse. Juurde tuleb uusi ühiskondlikke hooneid, restaureeritakse vanu hooneid ja remonditakse kirikuid. Omaette elamuse jättis tumepunane Poola kirik. Afganistani sõjas hukkunud sõdurite emade algatusel on Minskisse loodud Pisarate saar mälestuskompleksiga, vabadussammas ja palju uusi parke ja väljakuid.

Silma torkasid ka suured reklaamid pankadest, kus välismaistel firmadel on küll osalus, kuid ikka koos Valgevenega. Näiteks Belswisspank ja Belrusspank. Puhtalt välismaiseid panku meie nägema ei juhtunud. Riik pole neid sisse lasknud.

Minski tänavatel ja kogu Valgevenes sõidavad lääne autod, nii sõidu- kui veomasinad. Kuid autopark tundus hinna poolest ühtlasem, kui meil. Väga kalleid autosid on seal vähem. Kauplustes on läänest hangitud kaubad. Valgevene oma toodangut tuleb putkadest, meenelettidelt või turult hoolega otsida.

 

Riiki juhib Suur Inimene!

Giid, kes on Eestist pärit, aga abielus valgevenelannaga, nimetas  Valgevene presidenti Aleksandr Lukašenkat Suureks Inimeseks, kelle osalus Valgevene asjade otsustamisel on tihti määravam kui teistes riikides riigipeadel. Miks teda ikkagi nimetati Suureks Inimeseks, jäigi meile arusaamatuks. Kas oli see giidi negatiivne või positiivne suhtumine riigipeasse?

Koolides enam rangelt vormiriietust ei kanta ega ka nõuta. Sotsiaalhoolekandesse suhtutakse seal tõsiselt. Näiteks naised saavad Valgevenes pensionile 55-aastaselt, mehed 60- aastaselt. Jutud pensioniea tõstmisest pidid ka päevakorras olema, kuid otsustatud pole veel midagi.

Korterid on erastatud, aga riik maksab 2/3 kommunaalkuludest ja korteriomanik maksab 1/3  kuludest. Kuuldused riigi osaluse vähendamisest liiguvad, aga sellega ei kiirustatavat. Enne tahetakse inimestel palka tõsta.

Riigis on tippjuhtide poolt äärmiselt kõrged nõudmised ametnikkonnale, keda televisioonis president manitses aususele ja korrektsusele. Ametnikud ei tohi väga kalleid autosid osta. Siit ka põhjus, miks tänavatel liigkalleid masinaid on vähem kui meil.

Sõjaväes käivad poisid poolteist aastat, kõrgharidusega inimesed vaid aasta.

 

Esikohal riiklik omand

Valgevenes on 16 kaasaegset suurfarmi, lisaks veel iga 10-20 km tagant nõukogulikke farme musta-kirju karjaga. Nägime lokkavaid maisi- , peedi- odra- ja nisupõlde. Terves riigis domineerib riiklik omand. Esimene eraettevõte  loodi 1994. aastal Dudukis, et tutvustada turistidele oma maa minevikku ja väikeettevõtlust. Reisil jäi mulje, et kunagi viimase N-Liidu liidri Mihhail Gorbatšovi poolt algatatud perestroika kulgeb Valgevenes aeglasemalt, kuid oma rahvast tunduvalt rohkem hoolivamalt ja säästvamalt.

Meie giid Oliver ütles enne lahkumist: „Ükskõik mida meist arvatakse või räägitakse, aga viimasel ajal on Valgevenes väga palju tehtud rahva heaks.“

Siinkirjutaja hinnangul ei ole Valgevenel kerge elada väga erinevate mõjutajate keskel. Mõjutajateks on Venemaa, Hiina, Euroopa Liit, USA jt riigid. Nad kõik nõuavad oma huvidest lähtuvalt väga erinevate vajaduste täitmist. Suur Inimene ehk president Lukašenka on osanud normaalselt Valgevene laeva juhtida läbi kõikide keeruliste olukordade ja ikka ennekõike oma rahvale mõelda.

Noored Valgevenes aga ei poolda presidenti, sest nende unelm on minna Ameerikasse, saada ruttu rikkaks ja olla niimoodi õnnelik. Siiski Darja, meie teine giid toonitas lahkumisel: „Meie, noored, võime oma juhte kritiseerida, halvustada, aga riik on meil üks ja kodumaa on üks. Meie hindame, austame ja armastame oma kodu.“ 

 

Esiletõste:

Valgevene president Aleksandr Lukašenka on osanud normaalselt Valgevene riigilaeva juhtida läbi kõikide keeruliste olukordade ja ikka ennekõike oma rahvale mõelda.

 

 

 

 

 

 

Maie Niit

 

Otepää Lihatööstuse „Edgar“ juht

 

 

 

 



Viimati muudetud: 28.08.2013
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail