13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Karistamatuse valusad viljadALEKSANDER KUUSIK, 05. november 2014Viljandi tragöödia polnud üllatus, vaid see oli vaid ajaküsimus, sest meie riik on muutunud „lasteaiaks“, kus silitatakse ainult pead ning jagatakse maiustusi. Meie kooliõpilastel on piiramatud õigused, kuid kohustused puuduvad. Õpetajatega on jälle vastupidi.
Meil on unustatud, et kasvatuse lahutamatuks osaks on läbi aegade olnud ka karistamine. Näiteks kurjategija karistamist ei vaidlusta mitte keegi, vaid vastupidi – täiesti õigustatult nõutakse karistuste karmistamist ning isegi surmanuhtluse taastamist (see on meil asendatud eluaegse vangistusega; selliseid vange on 40). Paljud kurjategijad on tunnistanud, et nad on sattunud vanglasse just koolist alguse saanud KARISTAMATUSE tunde tõttu. Kooliõpetajast, kunagi lugupeetud inimesest, on tänaseks saanud alatasustatud ning lastekaitseinspektorite ja õpilaste ning nende vanemate poolt ära hirmutatud töörügaja, keda pidevalt süüdistatakse laste ahistamises. Viljandi tragöödia põhjustaja kirjutas oma nime veriste tähtedega Eesti Vabariigi koolitulistamise ajaloo esimesele leheküljele. Kuid see lehekülg võib saada peatset täiendust koolikiusamise all kannatavate seast, kui mõni meeleheitele viidud ohver laseb enesekaitseks või kättemaksuks käiku tuli- või külmrelva või koguni granaadi. Õpetajad ja õpilased! Olge valvsad, sest SURM ei hüüa tulles. Ta võibki juba olla teie hulgas. ALEKSANDER KUUSIK Viimati muudetud: 05.11.2014
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
