Tuus: pensioniea tõstmine on lubamatu

„Juba täna siirduvad pooled meestest ja üks kolmandik naistest pensionile varem kui tegelik pensioniiga," märkis Tuus. „Nii näiteks oli 2007. aastal 40% neid inimesi, kes küll ei olnud veel pensionieas, kuid

siirdusid  pensionile. Samas oli veel kolm aastat tagasi märgatavalt väiksem tööpuudus."

Tuusi sõnul oli Eestis eelpensionäre ehk neid, kes ei pea pensionini töötamist vastu, 2008. aastal 14 700 ja see arv aasta-aastalt kasvab. „Aga kui juurde arvata ka pensionieelses vanuses  töövõimetuspensionile  jääjad, kelle arv aina suureneb, võib öelda, et pensionile siirdumise tegelik aeg on meil seadusega ette nähtust pea kolm aastat madalam juba täna," märkis Tuus. „Ja me tahame seda iga veelgi tõsta? ÜRO inimarengu edetabelis oleme üks kehvema tervise ja madalama elueaga riike üldse."

Eestis elab täna pensionieani vaid 70% meestest. „Mis pensionile mineku ea tõstmisest me tänase tervisega üldse räägime?" küsib Tuus.

Eelkõige tuleks lahendada soodus- ja eripensionide ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse küsimused. „Parem tervis omakorda tõstaks pensionäride elukvaliteeti ja pikendaks tervena elatud aega. Valitsus peaks kaaluma pensioniea tõusu sidumist oodatava eluea arenguga. Täna jagab Eesti Euroopa Liidus viimast kohta 65-aastaste oodatava tervelt elatud aastate poolest, " selgitas Tuus.

Saksamaal on tehtud otsus tõsta pensioniiga 2027. aastaks  67 aastani, ent nende mehed elavad meie omadega võrreldes ka 12 aastat kauem.

„Rootsis ja Itaalias on keskmine eluiga 80 aastat, Soomes 79," märkis riigikoguliige. „Kuigi eestlaste keskmine eluiga on praegu pikem kui kunagi varem, sureme ikkagi heaoluriikidest 20 aastat varem. Paari aasta tagused arvud näitavad, et näiteks elab eesti mees haigusteta keskmiselt 49,4 aastat ja naised 53,7 aastat, kuid Euroopa Liidu keskmine on tervelt 60 aastat, Rootsis ja Maltal ligi 70."

Keskerakond pensioniea  tõstmist sellistes oludes ja selliste demograafiliste näitajate puhul ei toeta.

Jaga |