Grigori Petrišin: Ajalehes Kesknädal 25. märtsil 2009 ilmunud publikatsiooni ümberlükkamine

Kuna meie firma ja linnavalitsuse vaheline tavaline majanduslik vaidlus muudeti poliitiliseks provokatsiooniks, siis püüan lühidalt anda ülevaate probleemi olemusest (nimetatud Kesknädala artiklile lisamata jäänud dokumendid on lisatud käesolevale kirjale).

Ehki selle probleemi olemus on mõnevõrra liigse emotsionaalsusega välja toodud ka Tallinna abilinnapea T.Aasale mõeldud kirjaprojektis (vt. Kesknädala artiklile 25.03.2009. lisatud lisasid. Kuigi ka sealt on näha, et tegemist on majandusalase ja KaPo-le huvi mitte pakkuva vaidlusega.), siis sellegipoolest – 10.07.2008.a. saime Tallinna Linnaplaneerimise ametist kirja nr.2-1/1944, mille punkt 4-s on meil lubatud kavandada mitte kõrgemaid, kui 5-korruselisi elamuid, kuigi Majaka põik 17 detailplaneerigu eskiisis oli ajavahemiku 2001. kuni 2006. aasta jooksul kooskõlastatud 14-korruseliste elamute ehitamine vastavalt kõigi seaduses ette nähtud linna struktuuridega. Kuid oma kirjas 21.10.2008.a. nr.2-1/1944 lubab Tallinna Linnaplaneerimise amet meil kavandada 14-korruseliste elamute ehitamise tingimusel, et me võõrandaksime oma krundist osa (3325 m²) tasuta Tallinna linnale. Pärast meie põhjendatud keeldumist tasuta osa krundi võõrandamisest linnale (meie kiri 21.01.2009. nr.2), saime Tallinna Linnaplaneerimise ametist kirja 03.03.2009. nr.2-1/1944, milles taas on kavandatavate elamute kõrguseks lubatud kuni 5 korrust. Ärritatuna sellest, kirjutasin emotsionaalse kirjavariandi Tallinna abilinnapea T.Aasa nimele. Meie firma jurist ei kiitnud seda kirja heaks ja valmistas ette uue kirjaprojekti Tallinna linnapea E.Savisaare nimele. Siiski otsustasin nende kirjade osas konsulteerida oma ammuse tuttava K.Kalloga, et missugune neist kirjadest saata Tallinn linnavalitsusse. Mul oli oluline enne ametliku kirja linnavalitsusse saatmist saada teada, kumb kirjadest ja kellele on tõhusam. Härra K.Kallo palus jätta mõlemad kirjavariandid talle konsulteerimisteks. Jätsin seejärel mõlemad nimetatud kirjaprojektid K.Kallole. Vestluse käigus K.Kalloga ma mainisin, et eelneva kirjavahetuse selles küsimuses oleme KaPo palvel neile loovutanud. Minu jaoks polnud KaPo huvi meie detatailplaneeringut puudutava kirjavahetuse vastu üllatuseks, sest sel ajal oli juba I.Parbuse asi meedias kajastamist leidnud ja meiegi detailplaneeringut puudutavad dokumendid olid Tallinna Linnaplaneerimise ametis olnud menetluses I.Parbuse aktiivsel osalusel. Pealegi hiljem, veendunud, et meie firma detailplaneeringu ja I.Parbuse vahel puudub kokkupuude, tagastas KaPo meile meie kirjavahetuse. Meedias esitatud väide, et KaPo soovitas saata Tallinn linnavalitsusse nende poolt ettevalmistatud eelpoolmainitud kirjavariandid ja kogu pressis kirjeldatud värvikas detektiivilugu välja ilmunud „sõpradest“ on kas ajakirjanike või härra K.Kallo  fantaasia vili. Selles valguses on eriti kummalised ajalehes Vesti (Вести) 26. ja 27. märtsil s.a. ilmunud artiklites mõningad fraasid dokumentide (kirjavahetuse) võetusest. Kui tähelepanelikult lugeda linnapeale ja abilinnapeale saatmiseks mõeldud meie kirjade variante, siis on selge, et peale majanduslike pretensioonide pole neis kirjades mitte midagi KaPo-le huvi pakkuvat. Seega kerkib üles retooriline küsimus – milleks on KaPo-l praegu vaja selliste kirjade fabritseerimine juba rida aastaid kestnud asja kohta.

Seega on täiesti silmnähtav, et minu kirjakavandeid on kasutatud räpastes valimiseelsetes poliitilistes intriigides eesmärgiga võita valijate hääli.

Aga nüüd peamine - mis puudutab minu suhteid linnaametnikega, siis nende kohta on arvukalt dokumentaalseid kinnitusi.

Grigori Petrišin märtsil 2009.a. Tallinnas

(Toimetuselt – autori kirjaviis muutmata)

/G. Petrišini kirjale avaldame kuus KOMMENTAARI/

Jaga |