21. sajandil hulk päevi elektrita?

 Kõik me teame, mida tähendab elektrita olek, eriti tänapäeval, kui kogu elu on elektriga seotud. Minu arvates pole põhjendust sellele, et inimesed nii kaua peavad elektrita olema. Et niisugune olukord ei korduks, tuleb midagi ette võtta.

Vaatamata sellele, et elektrifirmad teenivad korralikke kasumeid ja maksavad riigile dividende, on elektrivõrkude seisukord murettekitav. Inimene, kes vaatab oma elektriarvet ja näeb, millise osa kogusummast moodustab võrgutasu, küsib põhjendatult: miks selle raha eest ei tehta elektrivõrke töökindlaks? Samuti on meil elektriaktsiis neli korda kõrgem kui Lätis ja Leedus.

 Huvitav oli jälgida, et ainukesena neist, kes presidendiks kandideerivad, läks Kagu-Eesti inimeste mure korda Mailis Repsile. Tema on lubanud teha omalt poolt kõik, et selline olukord ei korduks.

 Valgamaal Korijärve külas oli elekter ära tervelt 11 päeva. See paneb küsima: millisel sajandil me lõpuks elame? Kõige enam kannatavad elektrikatkestuste läbi need maaelanikud, kes loomi peavad. Paljud neist on olnud valmis omal jõul liine võsast puhtaks lõikama, peaasi, et saaks elektri kiiremini majja. Vanematele inimestele on isegi ühe-kahepäevane elektrikatkestus väga suur tagasilöök, mis siis veel rääkida nädalast või pikemast perioodist.

 Ka elektrikatkestustel peaks olema mõistlikud ajapiirid, mille jooksul peab elektrifirma elektriühenduse taastama. Praegu on probleemiks see, et mingisugust sundi selleks ei ole. Elektrifirma ise vaatab, kui pika aja jooksul ta jõuab liini taastada, ning vooluühenduseta kliendid peavad sellega leppima.

 Sunni puudumine on minu meelest aga vale lähenemine. Kõige parem ja efektiivsem oleks, kui elektrifirma maksaks vooluta klientidele teatud aja (näiteks viie päeva) ületamise korral kompensatsiooni. Nii saaks elektrita oldud aeg elanikele ja ettevõtetele hüvitatud ning elektrivõrku haldav firma teeks kõik, et elektrikatkestusi oleks võimalikult vähe ja abi jõuaks kõigi abivajajateni kiiresti.

 Elektrivõrke haldav firma leiab alati endale optimaalse lahenduse. Riigi asi on seista oma elanike eest ja tuletada võrguhaldajatele meelde, kelle huvid tegelikult on esmatähtsad.

TARMO TAMM, Riigikogu liige

 Lugu ilmus Lõunalehes 04.08.2016.

Jaga |