Nädala juubilar TARVO SÕMER 45

Tarvo Sõmer on sündinud 5. mail 1973 ja on läbinisti Tallinna poiss. Tal polnud maavanaemasid ja ta ei kujutanud ette, et kuskil peale Tallinna üldse elada saaks.

Esimene spordiala, millega Tarvo tutvust tegi, oli male. Poiss oli alles kolmeaastane, kui isa talle malekäigud selgeks õpetas. Tarvo ise arvab: malehuvi tekkis sellest, et nii ema kui ka isa oma lõbuks maletasid. „Kuueaastaselt mängisin ühel Õismäel toimunud simultaanil maletaja Enn Üksti vastu. Tädipoeg õpetas kõrvalt, ja meil õnnestus kahepeale mäng viigisadamasse tüürida. Enn Üksti arvas seepeale, et poiss on vist kõva maletaja, ja kutsus mind trenni,” meenutab Tarvo.

Aastatel 1992–1996 õppis Sõmer MTA lavakunstikateedris. Kursuse juhendajaks oli karismaatiline näitleja, lavastaja ja pedagoog, nüüdne manalamees Kalju Komissarov. Tarvo on öelnud, et „Koma“ on olnud tema näitlejaks kujunemisel väga oluline. (Käesoleva artikli autor on koos Komissaroviga lavastusi loonud ja filmiideed idandanud, ning tõepoolest on Kalju ka minu tõekspidamisi mõjutanud. Tema eeskujuväärivad põhimõtted olid ausus ja printsipiaalsus ning äärmine inimlikkus. Arvan, et Komissarovi õpetajalik tähendus Eesti kaasaja teatrikultuuri kujunemisele on alles avastamisjärgus.)

Tarvo Sõmeri kursusekaaslased olid Marika Barabanštšikova, Liia Kanemägi, Peeter Raudsepp, Taavi Eelmaa, Tiit Palu, Ain Prosa., Indrek Saar, René Reinumägi, Ardo Ran Varres, Kaido Veermäe, Velvo Väli, Karin Tammaru, Külli Koik ja Pille Lukin – lavakunstikateedri XVII lend (1996), kes kujundab tänast Eesti kultuuriilma kuni kultuuriministrini välja. Mitmekülgsete tegevustega jäädvustavad nad kultuurilukku ka oma õpetaja väärtusi.

Kui Sõmer pärast lavakooli, üle kahekümne aasta tagasi, Rakvere Teatrisse suunati, oli tal plaan kaks-kolm aastakest vastu pidada ja siis Tallinnasse naasta. Aga väga kiiresti, paari-kolme kuuga sai ta aru, et tahabki Rakveres olla. (Tunnen ka ise tsipa Rakvere elurütmi ja

 mäe otsas asuva teatrimaja aurat. Olen sääl Raivo Trassile kujundanud mitmeid lavastusi ja ka ise lavastajakätt proovinud. Mis siis ikkagi on see Rakvere Teatri külgetõmbe fenomen?)

Vaatame korraks tagasi lähiajalukku. Eesti teatri häll „Vanemuine“ Tartus, „Estonia“ teater Tallinnas, „Endla“ teater Pärnus, kus kuulutati välja Eesti Wabariik – kõik meie ajaloole olulised teatrihooned said Teises maailmasõjas pommitabamused. Ühtki teatrimaja ei taastatud endiseks. Kuid Virumaale loodud professionaalne Rakvere Teater avati 24. veebruaril 1940 ja on ainus Eesti Wabariigi aegne teatrihoone, mis pääses hävingust. Selles moodsas teatrimajas elab algupärase rahvusliku kunstitunnetusega inspireeriv esivanemate aura.

Kui Eesti esimese helifilmi meespeaosaline ja rahva lemmik Ants Eskola 1946. aastal Siberi vangilaagrist vabanes, nõudis toonane Tallinna miilitsaülem Alfred Kalvo näitleja ümberasumist Tallinnast Rakverre 24 tunni jooksul. Kunstiharidusega Eskola on meenutanud Rakvere Teatri erilist, Eesti-aegse modernismi mõjusust. Sama on öelnud Rakvere näitleja Arne Üksküla. Ilmselt on Tarvot alateadlikult lummanud Eesti-aegse teatrimaja esteetika, proportsioonide harmoonia ja teatrifantoomi mälulummus. Peene närvitajuga Tarvo on ilmselt olnud tundlik selle varjatud kutsele, jäädes väikelinna teatrivaimule truuks.

„Head teatrit saab teha igal pool,“ leiab Tarvo. „On olemas halb teater ja hea teater, ning hulk teatrit, mis jääb sinna vahepeale. See juhtub erinevatel põhjustel, see halb ja hea ja keskmine. Pole ju nii, et Rakveres tehakse halba ja pealinnas head teatrit.“

Viimane osatäitmine on tal isa Johannes Urmas Lennuki ja Peeter Raudsepa lavateoses „Puudutada kuud“, mille esietendus oli 13. aprillil. Rakvere Teatri ja Fine5 Tantsuteatri ühisprojekt sarjas „Sajandi lugu” on teatrite ühiskingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Näidendi tekst, kõikide oma filosofeerimiste ja "kuu puudutuse ihaga", mõjub poeetiliselt ja ilusalt. Sellest aimub mitmete kaasosaliste panust ja isiklikke kogemusi.

Parima kõrvalosatäitja tiitlile pretendeerib Tarvo Sõmer endise sovhoosidirektorina. Alguses on Sõmer laval tõeliselt eestimehelik, tehes pikalt ja pidevalt, aga nauditavalt ... eimiskit.

Tarvo Sõmer on Rakvere Teatris mänginud üle seitsmekümne rolli. Populaarses lavastuses „Lendas üle käopesa“ mängib ta Charles Cheswicki ja lavastuses „Küllus“ William Curtisti rolli.

Sõmer oli Eesti Teatriliidu aastaauhindade meespeaosa nominent 2014. aastal. Teda tunnustati Rakvere Teatri kolleegipreemiaga 2002., 2003. ja 2013. aastal ning ta on pälvinud publikupreemia 2005., 2013. ja 2014. aastal.

„Olen mänginud juba üle kümne aasta teleseriaalis „Õnne 13“. Enne seda polnud mul peale Rakvere Teatri ühtegi muud väljundit,“ ütleb Tarvo. „Nüüd aga on paik, kus kohtun teiste näitlejatega, kellega ehk muidu ei kohtuks laval ega kaamera ees.“ Sõmer on kuidagi iseenesest tõusnud rahva südamesse kui konstaabel Torim. Alguses ei osatud selle politseinikuga suurt midagi peale hakata. Kuid tänu näitleja loodud sisule on politseiniku roll seriaalis üha kasvanud.

Suurepärane näitleja mängib alates 2011. aastast „Kättemaksukontoris“ uurija Tiit Marvelit. „Mäletan „Kättemaksukontori” võtet Pirita velotreki juures, kus lörtsiga tuli treppidest üles joosta väga mitu korda järjest, ülikond seljas; see võttis korralikult võhmale,” pajatab Tarvo näitlejatööst.

Tarvo Sõmer on erinevatel aegadel teatri kõrvalt tegelnud erinevate asjadega. Ta on ka meenutanud, et kui algul sai vabal ajal „tina pandud“, siis see „hobi“ on nüüdseks kõrvale jäänud ja üle kümne aastakarske oldud. Et onteised olulised asjad – pere, osalemine mälumängus. Ka bridži käib ta vahepeal Velvo Väliga mängimas Rakvere klubis. Esimest korda üritas ta bridži õppida juba keskkoolis, aga siis see vilja ei kandnud. Huvi aga säilis ning heade kolleegide Eduard Salmistu, Toomas Suumani ja Velvo Väliga istuti ühel suvel Võsul maha, võeti juhend ette ja asuti õppima. Tarvo on nõus, et bridžis on lõputult arenguruumi..

Rakvere rattapoes pandi spetsiaalselt Tarvo jaoks kokku ekstrajämedate velgede ja rehvidega ratas, millega saab sõita nii maanteel kui ka maastikul. „Rakvere ümbruses on väga head kergliiklusteed. Vahel sõidame sõbraga koos, vaatame loodust ega keri kiirust 40 km/h peale. 2–2,5 tundi sõidad, siis on liigutud küll,” arvab näitleja, kes on näitlejate jalgpallimatšil kaasa löönud juba viimased 16 aastat.

Tarvo Sõmer on ööjooksu 10-kilomeetrisele distantsile meelitanud „Virumaa Teataja“ peatoimetaja Aarne Mäe, kes polnud kunagi elus jooksmist harrastanud. Koos liikumisega soovivad mehed ka toitumist reguleerida ja üldkokkuvõttes kehakaalu alandada. Olümpiakomitee litsentsiga personaaltreener Sven Hõbemägi koostab neile treening- ja toitumisprogrammi. Eesti ööjooksu korraldaja Marko Torm iseloomustab: „Tarvo on minu jaoks muutunud juba Rakvere sünonüümiks – positiivne, soe, ja samas väge täis. Tarvo on Rakvere jaoks nagu Rakvere linnus või Tarvas. Ma tean teda armastatud näitleja ja sooja inimesena. Mehena, kellega saab rääkida lihtsalt ja keerutamata.“

„Ma tahan olla vahepeal nii, et mitte midagi ei tee,“ mõtiskleb Tarvo. „Lapsena käisime isaga seenel. Mäletan, kuidas jäin järve ääres istuma ja vahtima, kuidas kollased lehed langevad ja vesi neid peegeldab.“

TÕNU  VIRVE,

teatri- ja filmimees

Jaga |