Kaotada pole midagi, aga võita on rahva usaldus

Viktor Vassiljev,      16. märts 2005


Valitseva koalitsiooni tehtud vead ja ministrite skandaalid on omandanud ulatuse, mille puhul heast poliitilisest tavast lähtuvas riigis oleksid väga tõsised poliitilised tagajärjed. Aga sel teemal on küllalt diskuteeritud, jätaks seekord vahele ja keskenduks riskihinnangule. Millised on vanaviisi jätkamisega seotud ohud, mida on võita ja mida kaotada erakorraliste parlamendivalimistega?

1. Erakorralise valimiste ähvardusega on lugupeetud Riigikogu liikmeid aegade jooksul piisavalt ehmatatud. Kui jääme praegu juttude tasemele, siis varsti neid enam ei usutagi. Oleks aeg üks kord ka ära proovida, kuidas need erakorralised valimised siis tegelikult toimivad.
Kui erakorralisi valimisi ei tule, jätkub juttu kauemaks; kui tulevad, oleme omandanud olulise poliitilise instrumendi käsitsemise kogemuse.

2. Praegune Riigikogu koosseis on paljuski keskendunud omavahelisele poliitilisele nügimisele, millest ei paista välja selget eesmärki ega eesmärgikohast tegevust. Kui on olemas ühelt poolt valijate ja teiselt poolt mandaati omava poliitilise esinduse selge tahe korrigeerida poliitilisi suunitlusi, siis tuleb seda ka teha, vastasel juhul tekib küsimus, kas rahva antud mandaati ikka õigustatakse, ja kui mitte, siis praegused esindajad ei esinda enam valijate huve.
Kui erakorralisi valimisi ei tule, jääb kahtlus valija mandaadi kehtivuses; kui tulevad, on rahva tahe esindatud.

3. Praeguses koosseisus on tunda stagnatsiooni, mitme eelnõu menetlemisel ei jõuta kindlate otsusteni, koosseis ilmutab väsimuse märke.
Kui erakorralisi valimisi ei tule, venitab praegune koosseis samas vaimus korraliste valimisteni; kui erakorralised tulevad, asub värske jõud tööle.

4. Koalitsioon on ebakindel, poliitikutel tekib kiusatus arvestada võimalike muutustega, et kaardipaki ümberjagamisel mitte sattuda vastuollu uute partneritega. See muudab poliitilise maastiku häguseks, senised mängureeglid enam ei kehti, kasutatakse võtteid, mis ei ole kooskõlas hea tavaga, tulemuseks on kõrvalekalded esindatud erakondade poliitilise programmi elluviimisel.
Kui erakorralisi valimisi ei tule, on erakondade poliitiliste eesmärkide saavutamine halvatud; kui tulevad, algab plaanipärane tegevus seatud eesmärkide saavutamiseks.

5. Praegustest Riigikogu liikmetest on nii mõnigi hüljanud selle poliitilise platvormi, millel ta asus hetkel, kui sai valijalt mandaadi. On tekkinud sotsiaalliberaalide seltskond, keda rahvas parlamenti pole valinud. Jättes kõrvale diskussiooni, kas tegemist on uue poliitilise jõuga ja milline võiks olla selle toetus, peame nentima, et poliitiliste jõudude vahekord Riigikogus pole enam see, mille rahvas valis.
Kui erakorralisi valimisi ei tule, ei vasta poliitiliste jõudude vahekord Riigikogus sellele, mille rahvas valis; kui tulevad, saame poliitilise esindatuse, mis vastab valija tahtele.

Ja kokkuvõttes võime olla üsna kindlad, et asi samas vaimus jätkub. Riigikogu kui institutsioon ja selle liikmed kui isikud kaotavad rahva silmis ka selle vähese usalduse, mis seni veel on jäänud. Ühtegi poliitilist jõudu ei peeta enam usaldusväärseks ja seda saavad valusalt tunda kõik erakonnad juba kohalike omavalitsuste volikogude valimistel, korralistest Riigikogu valimistest rääkimata. Kui praeguste Riigikogu liikmete seas leidub mõni selline, kes oma soojast kohast kinni hoides õõnestab sedaviisi rahva usaldust omariikluse vastu, siis pole ta väärt olema mitte üksnes esinduskogu liige, vaid ka oma riigi kodanik.

Erakorralised Riigikogu valimised paneva paika nii poliitilise tasakaalu kui rahva usaldusel rajaneva esinduskogu koosseisu. Kaotada võivad sellega üksikud politikaanid. Võidab rahvas ja riik.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)