![]() Eesti tööstus kukkus Euroliidus kõige rohkemRAIVO VARE, 18. veebruar 2009Eesti tööstustoodang kukkus eelmise aasta detsembris, üle-eelmise aasta sama ajaga võrrelduna, 20,7 protsenti, vahendab Postimees.ee. See langus oli Euroliidu riikide hulgas kõige järsem. Eurostati andmeil vähenes tööstustoodang samal ajal Hispaanias 19,6%, Rootsis 18,4%, Sloveenias ja Rumeenias 17,5% ning Soomes 15,6 protsenti. Väikseima kukkumise (4,4%) tegi läbi Leedu tööstus. Keskmiselt vähenes eurotsooni kuuluvate riikide tööstustoodang 12% ja Euroliidu riikidel 11,5 protsenti. Läti tööstus kukkus detsembris 14,2 protsenti.
Kesknädalale jagas selgitusi majandusekspert Raivo Vare: „Seda uudist on raske kommenteerida, sest ma ei tea selle statistika taga olevat struktuuriprobleemi. Eesti üldiselt väikeseid tööstusekspordi mahte arvestades on iga suurem projekt või partii ülioluline. Mõne niisuguse projekti ärakukkumine kajastub otsekohe tööstustoodangu üldstatistikas. Eesti ekspordi struktuur erineb Lääne-Euroopa maade omast suuresti – meil on pigem ekspordiks madalama tasemega allhange. Sellisena on Eesti enam allutatud ohtudele. Majandusliku ja tarneahela loogika järgi saavad esimese löögi allhankijad välismaalt, näiteks Eestist. Sel puhul saame meie esimesena äraütlemise lõpptootjalt juhul, kui tal müük hakkab langema. Seejärel tabavad raskused omamaiseid allhankijaid. Kui laod on täis toodetud, jõuab järg lõpuks ka kodumaise lõpptootjani. Skandinaaviamaades tööstustoodangu langus alles algas. Nokia teatas alles täna (12. veebruaril – Toim.) Soomes oma ühe suure tehase ja arenduskeskuse sulgemisest. Tehases töötas 2500 ja arenduskeskuses 300 inimest. Seega kajastub kurb statistika esimesena meil. Seejärel tuleb alles rootslaste ja soomlaste kord. Siiski on põhjanaabrite tööstusmahud tohutult suuremad ja diversifitseeritus märkimisväärne. Neil toimub tööstustoodangu äravajumine aeglasemalt ja ühtlasemalt. Lätil algas tööstustoodangu langus varem. Leedu on ajaliselt kaks kuud maas, seega ootab neid langus alles ees. Pealegi on Leedul tööstus diferentseeritum nagu Põhjamaades. Seega jaotub neil majanduse kokkutõmbumine ühtlasemalt ja kulgeb aeglasemalt.“
Viimati muudetud: 18.02.2009
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |