Europropaganda kahe muutujaga võrrand

ALLAN ALAKÜLA,      27. märts 2002




Laupäeval Tallinnas Euroopa Kodanikuühiskonna foorumil osalenud leidsid muuhulgas, et ilmuma peaks hakkama spetsiaalne eurointegratsiooni käsitlev ajaleht, mis poleks kasumile orienteeritud. Mõtte ütles välja küll Aino Runge (Keskerakond), kuid kilbile tõstis selle Euroopa Liikumise president Peeter Tulviste (EÜS, Isamaaliit). Tahtmatult meenub Mart Laari asutatud valitsuse kuukiri, mis kolmikvalitsuse lagunedes vaikselt hingusele läks.
Paradoksaalne on, et enda meediavajaduste rahuldamatusest ei häbene rääkida seltskond, kes rohkem kui keegi muu supleb praeguses Eestis meediakülluses. End Eestis euroidee liidriks pidav Toomas Hendrik Ilves (EÜS, Mõõdukad), Euroopa Liikumise tegevjuht Aivar Roop (Mõõdukad) riigiametis olevad juhtivad eurointegraatorid Henrik Hololei (Mõõdukad), Märt Kivine (Mõõdukad) ja Hannes Rumm (EÜS) jne.
Niinimetatud meediaprojektide kaudu pumbatakse igal aastal Eestis meediasse miljoneid kroone, mis täidavad euroteemaga ajalehekülgi, tele- ja raadiokanaleid. Piinlik probleem on aga selles, et meedia on oma viimaste aastate mõõdukas-isamaalise kaldega minetanud suure osa publiku silmis usaldusväärsuse ja nii ei tööta publiku peal ka enam samade kanalite kaudu käiv europropaganda.
Erameedia näoga pöördumist rahva madala ostujõuga enamiku poole, kes lehti ei osta ja reklaamiandjat ei huvita, pole loota. Avaliku sektori meediakanalite (ETV, Eesti Raadio, parteiliste kohalike valimiste puhul tõuseb omavalitsuste trükimassi poliitiline roll) tasakaalustamiseks on seni puudunud poliitiline tahe. Kuna Euroopa Liiduga liitumist saab vormistada üksnes demokraatliku projektina, on ostujõuta kolmveerandi rahva toetuse saamine aga möödapääsmatu.
Europropagandistide ees on seega kahe muutujaga võrrand - taandumisega avaliku sektori meedias kaotaksid Mõõdukad/Isamaaliit sisepoliitikas, kuid tõuseks rahva eurotoetus. Ja vastupidi. Samade parteide meediapositsioone säilitades europropaganda usutavus ei tõuse, kuid valimistele mõeldes pole nende vabatahtlik taandumine mõeldav.
Iseküsimus on, kui kaua Euroopa rahakott eestlaste sellist raiskamist osavõtmatult pealt vaatab?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)