Bo Kragh: Europüüdlused on Eesti poliitikutele kui riiklik religioon

Bo Kragh' väitel kannustab Baltikumi eliiti eurotsooniga ühinema üksnes hirm ja edevus, sest Eesti kroonist loobudes kaotab Eesti sõltumatuse ja võime majanduskriisidele paindlikult reageerida. Samal ajal on eurotsoonis viibimine Kragh' hinnangul poliitikutele prestiižikas, sest isegi Suurbritannia ja Rootsi rahandusministrit ei kutsuta eurotsooni kuuluvate riikide ministrite nõupidamisele.

„Kuigi seal (eurotsooni ministrite nõupidamisel - Toim.) ei toimu õigupoolest mitte midagi, pakub omalaadsesse eliitklubisse kutsutus väikestele Balti riikidele suurt põnevust," väidab Kragh. „Tegelikkuses sarnaneb see püüdlusega omada eestkostjat, „vanemat venda". Üks selline „vend" juba oli, nüüd on vaja uut," sõnas ta.

Kesknädala hinnangul on hea, et mitmed välismaised majanduseksperdid on asunud kritiseerima Eesti valitsuse silmaklapistunud püüdlusi eurot kätte saada ükskõik mis hinnaga. Ajal, mil majandus langeb üle 15% ja töötuid on Eestis üle 100 000, on valitsuse keskendumine üksnes euro saavutamisele naeruväärne ja vastutustundetu.

10. novembril Rahandusministeeriumis toimunud euro-debatil märkis pankur Indrek Neivelt tabavalt, et kui majandusolukorra parandamise juttudest on 80% seotud euroga, siis tegelikkuses aitab Eesti majandust eurotsooniga liitumine maksimaalselt 20% ulatuses. Olulised oleksid eelkõige tegelemine tööpuudusega ja ekspordi suurendamine.

Ärileht, Kn

Jaga |