Vastan ise Palmaru eest

Allan Alaküla,      21. juuni 2006


Kesknädalas tõstatatud küsimused Eesti meediatasakaalust jõuavad aeglaselt, ent kindlalt adressaadini. Eesti Päevaleht viskus Kaarel Tarandi, Anvar Samosti ja Tiina Jaaksoni kaitsele möödunud esmaspäeva juhtkirjas. Samas võtmes võtsid Riigikogus teema üles Isamaaliidu ja Res Publica saadikud eelmisel kesknädalal peaministrile küsimusi esitades. Neljapäeval esitati aga samasisuline arupärimine kultuuriministrile.

Avang Riigikogus

Uut koonderakonda ja neid meedias katvat Eesti Päevalehe grupeeringut ärritab eelkõige seik, et riigilt palka saavate ajakirjanike erapoolikus häirib lisaks Kesknädalale ka Ringhäälingunõukogu ning Sihtasutuse Kultuurileht nõukogu. Riigi raha eest parteipropaganda tegemisega juba ära harjunud seltskond käsitab igasuguseid jutte meedia tasakaalu nõudmisest justkui oma seaduslike huvide rikkumist.

Andres Herkel

Austatud peaminister! /.../Teie koalitsioonipartneri ajalehest võime viimasel ajal lugeda pealkirju, nagu „Seltsimehelik kohus arutas Samosti ja Jaaksoni personaalküsimust", jutt on siis Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ajakirjanikest, „Kultuurilehe nõukogu tõmbab Kaarel Tarandi liistule" ja minister Palmaru on ka isiklikult kritiseerinud selliseid ajakirjanduslikke käsitlusi. Ma annaksin teile hea meelega tribüüni, et te saaksite vastata, ega ometi Ansipi valitsus ei kavatse tõsiselt kriitilisi ajakirjanikke kas ringhäälingunõukogu või mõne muu nõukogu kaudu kasvatama hakata. On see ministri soolo või on siin valitsuse laiem arusaam taga?

Andrus Ansip

Kindlasti ei ole siin tegemist valitsuse seisukohtadega. Ma pean küll kahjuks ütlema, et ma ei ole oma koalitsioonipartneri ajalehe aktiivne lugeja, ma ei ole kursis nende artiklitega, millele teie viitate. Ma püüan olla tulevikus hoolikam ja olla selle lehe sama aktiivne lugeja nagu teie. Aga ma ei usu, et mul selleks väga palju aega jätkub. Kindlasti ma ei pea õigeks administratiivset sekkumist ajakirjandusvabadusse. Kui ei nõustu ajakirjanike seisukohtadega, siis on võimalik kasutada ajakirjandust selleks, et oma mittenõustumisest häälekalt kogu Eesti rahvale teada anda.

Ken-Marti Vaher

Härra peaminister! Umbes kaks kuud tagasi üks Eesti tuntud ajakirjanikke kirjutas valitsuskabinetis arutatud kavast, mis puudutas seda, et politiseerida täiel määral ringhäälingunõukogu. Teie siis infotunnis väitsite, et te ei tea sellest plaanist midagi ja kindlasti ei vasta see tõele. Viimaste nädalate jooksul on tõesti kuulda, et teatud ringkondades, teatud poliitikute poolt on arutatud ja tõstatatud ka n-ö ebameeldivate ajakirjanike probleem, millele siin ka ennist küsimusega viidati. Kas te võite peaministrina kinnitada, et valitsuskabinetis te ei ole arutanud n-ö ebameeldivate meediaväljaannete ajakirjanike küsimust? Ja kui ei ole, siis see probleem endiselt on täna õhus, erinevates meediaväljaannetes sellest räägitakse, kas te peate peaministrina, ühe erakonna esimehena, vajalikuks selle probleemi lahendamist ehk siis nii-öelda mahavõtmist mingil kujul, arutades seda oma koalitsioonipartnerite või ka muude koalitsioonipoliitikutega?

Andrus Ansip

Kindlasti ei ole mingit ebameeldivate ajakirjanike probleemi valitsuses arutatud. Ma väidan, et seda probleemi valitsuse jaoks ei eksisteeri. Kui mõnele poliitikule mõni ajakirjanik tundub ebameeldivana, siis tema ebameeldivate väidetega on sellel poliitikul võimalus väidelda ajakirjanduse vahendusel. Ma austan sügavalt ajakirjandusvabadust.


Arupärimine kultuuriministrile

Neljapäeval esitasid uue koonderakonna saadikud samasisulise arupärimise kultuuriminister Raivo Palmarule.

"12. juuni "Eesti Päevaleht" toob ära andmeid selle kohta, et mõnedele ajakirjanikele avaldatakse poliitilist survet. Surve avaldamisega seoses mainitakse Teie erakonnakaaslasi. Läinud nädalal ründasite ka ise Teie tegevust kriitiliselt kajastanud ajakirjanikku. Arupärijad on teadlikud, et küsimused puudutavad mitte Teie vahetult juhitavat täidesaatva võimu valdkonda, vaid teemasid, kus avaliku usalduse kuritarvitamise eest vastutate poliitiliselt Teie," algab seitsmest küsimusest koosnev arupärimine, millele on alla kirjutanud seitse uus-koonukat: Andres Herkel, Peeter Tulviste, Ela Tomson, Taavi Veskimägi, Mart Nutt, Juhan Parts ja Olav Aarna.

Kuna suurem osa küsimusi lähtub Kesknädalas ilmunud infost, vastan neile lehe toimetajana alljärgnevalt ka ise ja kohe.

Kas vastab tõele väide, et järgmisel SA Kultuurileht nõukogu koosolekul arutatakse Kaarel Tarandi personaalküsimust, ja kui, siis kelle ettepanekul?

Tarandi tegevuse kohta esitatud Küllo Arjakase kaebuse arutamist SA Kultuurileht nõukogu augustis toimuval koosolekul kinnitas 7. juunil Kesknädalale sihtasutuse juhataja Toomas Väljataga. Kaebus puudutas Arjakase ja Vareki poolt pakutud lehes ilmunule reageerivate artiklite tagasilükkamist. Väljataga nimetas kultuurilehe peatoimetaja käitumist „igal juhul rumalaks". „Selline asi ei saa olla kombeks ühegi ajalehe toimetuses, et artikli avaldamisest keeldutakse veel enne selle läbilugemist," ütles Väljataga. Sihtasutuse nõukogu esimees on reformierakondlane Urmas Klaas.

Kas ajakirjanike Anvar Samosti ja Tiina Jaaksoni personaalküsimust on arutatud ringhäälingunõukogus ja kui, siis kelle ettepanekul?

Ülevaate 25. mail Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio peadirektorite nimel kokku kutsutud laiapõhjalisest arutelust andis 31. mai Kesknädal. „Kui Jaanus Männik püüdis pärast ülidiplomaatilist sissejuhatust Samostilt küsida, et miks ta ikkagi Rahvaliidu omade vastu nii kuri on, tegi Samost näo, et ei saa küsimusest aru. Ringhäälingunõukogu liige Silva Tomingas meenutas seepeale, et RHN on sama asja juba korduvalt arutanud. Samost jätkas kalanäoga – „ei saa aru, millest te räägite"," kirjeldas toimunut Kesknädal.
Kohal viibisid ja sõna võtsid ka Res Publica poolt Urmas Reinsalu ning Isamaaliidust Margus Tsahkna. Arupärijate küsimus peaks olema seega adresseeritud oma rohkem informeeritud parteikaaslastele ja/või Ringhäälingunõukogu liikmetele, kes 25. mail Tomingase küsimuses sisaldunud väidet ümber ei lükanud. Tomingast ei parandanud ka 25. mai arutelul muidu hüperaktiivselt osalenud Ringhäälingunõukogu esimees Andres Jõesaar.

Kas vastab tõele ajakirjanduses esitatud väide, et reedel Eesti Raadio ajakirjaniku Meelis Kompuse küsimustele vastates ründasite Te isiklikult ajakirjanikku seoses eelnevalt käsitletud Teie suhtes kriitilise uudisega?
Kas Te plaanite nõuda, et ringhäälingunõukogu arutaks Kadi Alatalu personaalküsimust?

Neid konkreetseid küsimusi pole Kesknädal käsitlenud, seetõttu jätan vastamata. Kuigi nii Kompuse kui ka Alatalu erapoolikuse kohta oleks televaataja ja raadiokuulajana öelda nii mõndagi. Eraviisilises vestluses Palmaruga sain aga aru, et asi polnud uudise sisus, vaid selles, et Eesti Raadio ajakirjanik lindistas ja lasi telefonijutu eetrisse ilma vestluspartnerit sellest hoiatamata. Korralik inimene nii ei tee.

Mida Teie meelest üldse kujutab ajakirjanike personaalküsimuste arutamine? Kas peate selliseid arutelusid vaba ühiskonna jaoks kohasteks?

25. mail Olümpia hotellis toimunud Samosti ja Jaaksoni personaalküsimuse arutamisest andis ülevaate Kesknädal. Kahtlemata pole vaba ühiskonna jaoks kohane selline arutelu, kus avalik-õiguslikus eetris aastaid ülbelt ühte serva raiunud tegelane teatab, et ei saa aru, milles üldse on küsimus. Vabas ühiskonnas valitseb meedias tasakaal, mis ongi kõikide suuremate ühiskonnarühmade vabaduste peamine garant. Eesti on meedia poolest vabast ühiskonnast kahjuks väga kaugel nii avalikus kui ka erameedias. Kahtlemata on teretulnud kõik arutelud, mis praegust meedia kallutatust vähendavad.

Kas valitsus kavatseb ringhäälingunõukogu täielikult politiseerida, nimetades sinna üksnes poliitikud?

2005. aasta 2. novembri Kesknädal analüüsis võrdlemisi detailselt Raivo Palmaru kava, mille järgi uus rahvusringhäälingu nõukogu tulnuks moodustada 12 ühiskonda esindava institutsiooni esindajaist. Sealt paistab kohe läbi, et ka nn ühiskonna esindajaist nõukogu oleks tugevalt politiseeritud, ainult selle vahega, et nendevahelisi proportsioone ei määra rahvas valimiste kaudu, vaid võimuvahekorrad kujuneks hoopis juhuslikumalt. Mul on hea meel, et justiitsminister Rein Lang (Reformierakond) surus valitsuses läbi idee, et ringhäälingu juhtorgani koosseis moodustatakse otse Riigikogu poolt. Sest ka praegune 9-liikmeline nõukogu on politiseeritud, selle vahega, et mõned liikmed esinevad spetsialisti sildi all. Kas keegi tõesti usub, et alates 1999. aastast kõikidel valimistel sotside nimekirjas kandideerinud Hagi Shein on erapooletum meediaspetsialist kui näiteks alles 2003. aastal Res Publica reele astunud elupõline tele-inimene Ela Tomson?

Kas okupatsiooniaja stiil ajakirjanduse poliitilisel juhtimisel tuleb avaliku ringhäälingu jaoks tagasi?

Okupatsiooniaja stiil ei saa tagasi tulla, kuna see pole meie avalikust ringhäälingust veel lahkunud. Raivo Palmaru kui kultuuriministri ning arupärijate kui Riigikogu liikmete ühine püha kohus on saavutada, et okupatsiooniaja stiil meie avalikust ja erameediast lõpuks ometi taanduks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)