Andke allkiri laste seksuaalse ärakasutamise vastu!

Kuid teatud nähtused on n-ö piiriülesed ja nõuavad paljude rahvaste jõupingutusi – kollektiivset ei-d. Üks nendest on laste seksuaalne ärakasutamine ja kuritarvitamine, kõige õõvastavam vägivald laste vastu.

Ligikaudsed arvud

Kui palju esineb selliseid juhtumeid Eestis, Euroopas, maailmas, on raske või koguni võimatu öelda. Erinevus juhtumite vahel, mille kohta on esitatud kaebus, ja tegelikult toimepandu vahel, on suur. Kaebust esitavad põhiliselt perekonnaliikmed, lastele lähedased isikud või lastekaitsespetsialistid. Kui on tegemist nn tänavalapsega, ei ole kedagi, kes teda kaitseb. Veelgi enam, tema kaitsetust seisundist võidakse võtta viimast ja teda põhjalikult prostitutsioonile kallutada. Missugune allakäigutrepp sellest algab, on palju räägitud. Tegemist on paljudel juhtudel otsese surmalõksuga.

Kuigi laste kaitsmine vägivalla eest, eriti seksuaalse vägivalla eest, on Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlamendi ammune prioriteet, algatas rühm europarlamendi liikmeid eesotsas minu fraktsioonikaaslase Jules Maateniga käesoleva aasta juunikuus üle-euroopalise allkirjakogumiskampaania „Ütle EI” (SayNo campaign).

Üks asi on kõrgete kogude otsused, teine aga rahva tugev hääl. Nii tugev, et seda kuuleksid EL liikmesriikide valitsused, EL institutsioonid ja kogu maailm. Seda enam, et tänavu toimub Rio de Janeiros maailmakongress, kus on tulipunktis laste seksuaalse ärakasutamise küsimused.

Probleem teravneb

Viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud seksiturism on kaasa aidanud laste seksuaalse ärakasutamise juhtumite sagenemisele. Anonüümne keskkond, sotsiaalse kontrolli puudumine, vaesus on põhilised tegurid, mis soodustavad seksuaalkurjategijate vaba käitumist.

Probleem muutub iga aastaga aktuaalsemaks. Küllap on televaatajad pannud ka Eestis tähele uudiseid, kuidas üle ilma otsitakse taga pedofiile, kes on – eelkõige just Aasia riikides, peamiselt Tais ja Kambodžas – pannud laste peal toime seksuaalkuritegusid. Igas terve mõistuse ja hingeeluga inimeses saavad need faktid tekitada vaid tülgastust ja sisendada soovi, et kurjategija saaks karistatud.

Nii mõneski riigis, näiteks Tais või Sri Lankal, on lasteprostitutsioon omandanud sellised mõõtmed, et seda võetakse ka sealsete jõustruktuuride poolt kui midagi nii tohutut, mille vastu on juba raske, kui mitte võimatu võidelda.

Tuletagem meelde 15 aasta taguseid meie riigi otsustajate õlakehitusi ja ükskõiksust, kui spetsialistid hoiatasid HIV/AIDS-i või narkomaania ulatusliku levi eest. Tagajärjeks on situatsioon, kus täna selle vastu võidelda ja tema levikut takistada on Eestis tunduvalt raskem ja sadu kordi kulukam.

Selleks et näha laste seksuaalset ärakasutamist, pole vaja minna Eestist kaugemale. Seksuaalselt kuritarvitatud laste abistamiseks on loodud Tartus ja Tallinnas tugikeskused, mis töö vähesuse üle ei kurda. Elu on näidanud, et analoogilisi keskusi oleks vaja teistessegi paikadesse. Meil tuvastatakse igal aastal paarsada last, keda täiskasvanud kasutavad, piltlikult öeldes, seksileludena. Kui palju on aga tuvastamata juhtumeid, kui palju lapsi on jäetud oma hirmsa murega üksi, kui palju on pedofiile, kes karistamatust tundes edasi tegutsevad?

Laste seksuaalsele ärakasutamisele tuleb reageerida. Deklaratsioonile allkirja andes toetad järgmisi põhimõtteid ja tegevusi:

* programmide algatamist, mis selgitavad välja seksuaalse ärakasutamise ohvrid ja kaitsevad neid;

* lastele selliste teadmiste andmist, et nad oskaksid vältida suhteid, mis võivad viia seksuaalse ärakasutamiseni;

* seadusandlike meetmete algatamist, mis aitaksid ära hoida laste seksuaalset ärakasutamist;

* infovahetust riikide vahel, et jälgida seksuaalkurjategijate ja pedofiilide liikumist;

* tuntud või potentsiaalsete seksuaalkurjategijate reisimise piiramist;
* ressursside olemasolu, et vajadusel tõkestada pedofiile ükskõik kus nad ka parajasti ei viibiks.

Deklaratsioonist saab põhjalikumalt lugeda leheküljel www.sayno.eu ja samas anda ka oma allkiri. Küllap survestab allkirjade hulk ehk rahva tahteavaldus otsustavamaid samme ette võtma ka meie oma riigi valitsust.

SIIRI OVIIR

Euroopa Parlamendi saadik

Jaga |