Külaelu tulevik kui suur mõistatus

JAAN LEETSAR,      05. juuni 2002




Algus eelmises Kesknädalas

Põllumeeste kongress, millel osalesid kõik Eestis tol ajal tegutsenud erakonnad, oli maaelu arendamise põhiküsimustes üksmeelel. Sama ei saa öelda kõikide kongressil 6-10 liikmega osalenud erakondade kohta. Ilmselt oli juba tollal peapõhjuseks maaellu sisseimbuv kapitalism, mis lootis põllumajanduse arvel kasumeid teenida. Eriti keerukaks kujunesid põllumajandusliku töötleva tööstuse ja teenindusettevõtete ühistutele tagastamise-erastamise küsimused.

Kodumaised toiduained turule

Mäletan, et vägagi suurte vaidluste ja kompromisside tulemusena õnnestus Riigikogus aasta hiljem, s.o 1994. aasta 23. veebruaril vastu võtta otsus järgmises redaktsioonis:
"Maaelu ja -majandust käsitlevate seaduste väljatöötamisel lähtub Riigikogu järgmistest põhiprintsiipidest:
1. Elanikud varustatakse peamiselt Eestis toodetud põhiliste toiduainetega. Luuakse strateegilised toiduainereservid.
2. Põllumajandusliku tootmise aluseks on talumajandus ja eraomandile tuginev ühistegevus. Maa- ja omandireformi kiire lõpuleviimine on esmatähtis eeldus maaelu arendamiseks.
3. Maapiirkondade asustatuna hoidmiseks ning maaelu ja -majanduse arengu tagamiseks rakendatakse piirkondlikke erinevusi arvestatavat regionaalpoliitikat ning abistatakse omavalitsusi sotsiaalse infrastruktuuri väljakujundamisel.
4. Stabiilne põllumajanduslik tootmine ning toiduainete optimaalsed tarbimishinnad kujundatakse põllumajandussaaduste turu korraldamise teel, sealhulgas toidukaupade sisse- ja väljaveo reguleerimise ning maamajandust toetava krediidipoliitikaga."
Näeme, et Riigikogu otsus on juba märksa üldisem kui põllumeeste kongressi otsused maaelu arendamise kohta. Asjaolu, et vastu võeti ainult otsus, mitte seadus, mis kohustaks valitsust ja muid instantse seaduses sätestatut järgima, näitab veel kord, et maaelu puudutavas ei jõudnud poliitilised jõud üksmeelele. Otsus võimaldas valitsusel teha, mida heaks arvas. Nii ei pidanud valitsused ei põllumeeste kongressi ega ka Riigikogu otsust endale siduvaks.
Vaatamata sellele pandi nende otsustega paika maaelu arengu kõige üldisemad arengusuunad. Läbivaks jooneks oli talumajanduse ja ühistegevuse arendamine. Kui erakonnad, Riigikogu ja valitsused oleksid ligi kümne aasta jooksul järginud nimetatud strateegilisi otsuseid ning oleks seda teinud ka järgmised kümme aastat, siis oleks aastaks 2012 kujunenud maal välja järgmine tulevikupilt:

Esimene tulevikupilt. Aasta 2012.
· EESTIS ON 20-25 000 TUGEVAT PÕLLUMAJANDUSLIKKU PERETALU (50-70 lehma, 100-300 hektarit põldu, 20-30 hektarit metsa ja muud maad, on aiandus-, mesindus-, seenekasvatus- jm talud)
· VEEL ON ca 2000-3000 MITTEPÕLLUMAJANDUSLIKKU PERETALU (kalandus, metsandus, kunst- ja käsitöö, maaturism, õppe- ja nõuanne jm)
· MAA-ASULATES JA ALEVITES ON HULGALISELT VÄIKE- JA KESKMISI ETTEVÕTTEID (toimivad eritoetusprogrammid)
· MAAELUS DOMINEERIVAD VÄIKEOMANIKUD (ca 120 000-150 000 talupereliiget + 50 000 - 60 000 väikeettevõtjat)
· ÜMBERTÖÖTLEV TÖÖSTUS JA TEENINDUSETTEVÕTTED ON VALDAVALT ÜHISTULISED, kuuludes peretaludele. ERAMETSANDUS ON ÜHISTULINE (linnades ja maal elavad metsaomanikud on loonud koos Soome Metsaliiduga tegusa ühistulise metsandussüsteemi, metsaärikad on turult välja tõrjutud)
· MAAL ON KUNI 50 KAPITALISTLIKKU SUURETTEVÕTET - MÕISA (keskmiselt 500 - 600 veist, 1000 - 2000 ha teraviljamaad. Mõisad kuuluvad enamasti riigile ning teenindavad talumajapidamisi sordiseemne, tõuloomade ja põllumajandusliku infoga)
· MAAL ASUB ca 70 000 - 80 000 LINLASTE MAAKODU JA SUVILAT
· EESTI MERERANNAD JA SAARED KUULUVAD PÕHILISELT EESTIMAALASTELE
· VALLAD ON VABATAHTLIKULT ÜHINENUD. Neid on umbes 120-150
· VALDU JUHIVAD TARMUKAD, PEAMISELT PERETALUDEST JA VÄIKEETTEVÕTETEST PÄRIT PEREMEHED JA PERENAISED
· KÜLA ON KULTUURILISELT ATRAKTIIVNE. AMETIS ON KÜLAVANEMAD JA KÜLAKOGUD, AKTIIVSELT TEGUTSEVAD KÕIKVÕIMALIKUD SELTSID. MAAL ON VÄLJA ARENDATUD KAASAEGNE INFRASTRUKTUUR (side, teed, kommunikatsioonid, koolid, kultuuriasutused)

Teine tulevikupilt. Aasta 2012.
Teine tulevikupilt on konstrueeritud silmas pidades 2002. aastaks välja kujunenud maaelu arengu tegelikke suundumusi ning arenguid. Siinjuures me ei käsitle põhjusi, miks on kümmekond aastat tagasi vastuvõetud otsused olnud elujõuetud ning miks nendest pole kinni peetud.

· EESTIS ON 300 - 500 PÕLLUMAJANDUSLIKKU KAPITALISTLIKKU SUURETTEVÕTET e MÕISA (neid nimetatakse ka SUURTALUDEKS)
· PÕLLUMAJANDUSLIKUS TOOTMISES TEGUTSEB LISAKS 10-20 KAPITALISTLIKKU KONTSERNI (mõnel mitu kuni 3 000 lehmaga suurfarmi, kuni 10 000 hektarit maad, 30 000 siga jne)
· MAAL KIRATSEB ca 200-300(500) PERETALU, KES LOODAVAD VEEL MÕISAKS KASVADA
· PÕLLUMAJANDUSLIK MAATULUNDUSMAA JA METSAMAA KUULUB REEGLINA SUURETTEVÕTETELE JA VÄLISMAALASTELE (omanikud elavad linnades, alevites või välismaal). ÜMBERTÖÖTLEV TÖÖSTUS JA TEENINDUSETTEVÕTTED ON VALDAVALT MITTEPÕLLUMAJANDUSLIKE KAPITALISTLIKE SUURETTEVÕTETE JA KONTSERNIDE OMANDIS
· MAAPIIRKOND ON PROLETARISEERUNUD - TÖÖ KAPITALISTLIKES ETTEVÕTETES TEHAKSE VALDAVALT PALGATÖÖTAJATE POOLT (sh praegused taluperemehed ja perenaised. Poolast, Ukrainast, Türgist, Hiinast on sisse toodud odav tööjõud)
· MEREÄÄRSED MAA-ALAD JA SAARED KUULUVAD ENAMASTI VÄLISMAALASTELE (peamiselt Euroopa Liidust pärit rikkad kodanikud, tõenäoliselt ka mõned kohalikud uusrikkad)
· VALDADE ARV ON VÄHENENUD MITME REFORMI TULEMUSENA UMBES SAJANI (iga valla territooriumil on keskmiselt 3-5 kapitalistlikku suurettevõtet ja paar-kolm peretalu)
· VALDADE VOLIKOGUDE EESOTSAS ON REEGLINA KAPITALISTLIKE SUURETTEVÕTETE OMANIKUD - MÕISNIKUD, KES PANEVAD PAIKA VALLAVANEMAD NING VALDADE TEGEVUSPOLIITIKA (maaproletariaat valdade tegevuses sisuliselt ei osale)
· AGROLINNAKUTES ON RENOVEERITUD ENDISEID SUURPANEELELAMUID VÄLISMAALT SISSETOODUD PALGALISE TÖÖJÕU TARBEKS (agrolinnakud on getostunud, levib narkomaania, prostitutsioon, joomarlus jms)
· MAARAHVAS ON VAENE JA RAHULOLEMATU (vähemus domineerib enamuse üle, võimalikud on uued "mõisapõletamised"). PERETALU EI ETENDA EESTI RAHVA ELUJÕU KANDJANA MINGIT ROLLI, EESTI ON MULTINATSIONAALNE JA KOSMOPOLIITNE SUURKAPITALIST SÕLTUV RIIK.

Kokkuleppeist kinni ei peetud

· Kuigi 1990. aastate alguses saavutati maaelu arengu põhiküsimustes (talumajandus ja sellel baseeruv ühistegevus) sisuliselt konsensuslik kokkulepe maarahva ja kõikide erakondade vahel, ei ole sellest kinni peetud.
· Olemasolevad riiklikud toetusmehhanismid, sealhulgas ka SAPARD toetavad kapitalistlike suurettevõtete ehk mõisate arengut. Põllumajandusliku tootmise riiklik toetamine otsetoetustega viib meid kapitalistliku suurettevõtete süsteemini. · Eestis oli sajandivahetuseks käivitunud kapitalistlik uusmõisastumise protsess, mis on varasemate ühiskondlike kokkulepetega ilmses vastuolus.
· Peretalude ja ühistute arenguks ei loodud vajalikke tingimusi, selle tulemusena tootvate peretalude arv väheneb.
· Kapitalistlik suurettevõtlus, mis taotleb ainult kasumit, viib selle tavaliselt maapiirkondadest välja. Maa vaesub ning muutub sotsiaalselt probleemseks. Maarahvas ei saa enam vaesuse nõiaringist välja, muutudes sisuliselt mõisniku pärisorjaks.
· Vallad ja külad kiratsevad, seltsitegevus soikub, kasvab tööpuudus, noored siirduvad linnadesse ja välismaale ning maale tagasi enam ei tule.
· Käimasolev maaelu arenguprotsess ei soosi peretalude arengut. Sellest tulenevalt ei suuda traditsiooniline peretalu täita ka oma sotsiaalset, Eesti rahva taastootmise rolli.
· Tulevikupildid täpsustuvad vastavalt sellele, mis ulatuses ning mis suunas muudetakse käimasolevate protsesside lähtetingimusi. Need võivad maaelu arenguid mõlemas suunas kas kiirendada või aeglustada.
Eesti maale ei mahu peretalud ja kapitalistlikud põllumajanduslikud suurettevõtted mitmes mõttes korraga ära. On vaja, et Eesti poliitikud aduksid olukorda adekvaatselt ning oleksid valmis veelkordseks valikuks - kas kapitalistlik suurettevõtlus (mõisasüsteem) ja Eesti jätkusuutlikkuse kaotus või peretaludele tuginev maaelu korraldus, mis tagab Eestile rahvusliku järjepidevuse.

Lõpliku valiku peaks tegema rahvas kas referendumil või poliitiliste jõudude konsensusliku kokkuleppena. On selge, et kapitalismi invasiooni maale saab peatada ainult seaduste jõuga, mille täitmist ka riiklikult jälgitakse. Samuti on selge, et peretalud ja ühistud ilma riikliku toeta ja jõulise sekkumiseta ei tõuse ega arene.
Lõpp

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)