Pensionäride Koda kogub toetajaid

HEIMAR LENK,      31. mai 2006


Viimastest töökoosolekutest, kus Pensionäride Koja juhatus ja ajutrust analüüsisid vanema põlvkonna olukorda ja elatustaset, võtsid lisaks tallinlastele osa ka eakate esindajad Tartust, Pärnust, Paidest, Põlvast, Põltsamaalt ja Väike-Maarjast.

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne on kaks teemat, mis eakate organisatsioonidele kõige rohkem probleeme valmistavad. Endiselt on päevakorras kallis hambaravi ja taastusravi kättesaadavus. Kuid vanemate inimeste üldine elatustase on pärast mitmekordset pensionitõusu kasvanud.

Pensionisaajaid tuleb juurde

Kui alles hiljaaegu teatas ametlik statistika, et vanema põlvkonna osatähtsus elanikkonnas on 16 protsenti, siis uus aastaraamat "Sotsiaalsektor arvudes" kinnitab, et pensionäride osatähtsus on veelgi kasvanud, moodustades 2005. aasta algul umbes neljandiku rahvastikust. Suurenemine on toimunud põhiliselt töövõimetuspensionäride osa kasvu arvel. Näitaja on mõtlemapanev, sest riike, kus üle 65-aastaste osakaal tõuseb seitsmest protsendist kõrgemale, loetakse maailmas juba vananevaks ühiskonnaks. See esitab tervishoiu- ja hoolekandesüsteemile lisanõudeid.
Majanduses toimunud positiivsete muutuste mõjul on aasta-aastalt vähenenud allpool absoluutset vaesuspiiri elavate inimeste arv. Kuid kihistumine on siiski süvenenud ja ebavõrdsus sissetulekute jaotuses on suurenenud. Seda põhjusel, et kõik Eesti elanikud ei ole jätkuvast majanduskasvust ühtemoodi osa saanud. Eelõige puudutab see just vanemat põlvkonda, kelle poolt loodud materiaalseid väärtusi on riik küll nobe olnud ära kasutama, kuid majanduse arenguga kaasnevate hüvede jaotamisel on pensionärid aastaid viimaste seas seisnud.

Ajakohast sotsiaalprogrammi on tarvis

Pensionäride Koja juhatuse arvates on üleminekuaja vanuripoliitika olnud pigem eakatevaenulik, kui neid abistav. Pensionid kasvasid äärmiselt aeglaselt ja tõsisest hüppest võib rääkida alles kahel viimasel aastal. „Eesti vanuripoliitika aluste riiklik programm 2002–2005" jäi eelmiste valitsuste poolt täitmata. Nii seisab selles dokumendis tänini ellu viimata lubadus kindlustada vanuritele eneseväärikust säilitav elustandard ja teiste earühmadega võrdne positsioon ühiskonnas.
Nüüd on väljatöötamisel riikliku vanuripoliitika uus programm. Pensionäride Koda on otsustanud selle dokumendi ettevalmistamisel konkreetsete ettepanekute kaudu kaasa lüüa. Juhatuse koosolekul esinenud ühiskonnateadlane Ülo Vooglaid soovitas vanuripoliitika dokumendist veelgi suurema samm edasi astuda ja alustada riikliku sotsiaalpoliitika arengukava väljatöötamist. Meditsiinidoktor Jaak Uibu meelest ootab uut ja komplekset lähenemist ka tervishoid.
Pensionäride Koda otsustas neis küsimustes alustada laiemat diskussiooni, kuhu tõmmatakse kaasa eakate organisatsioone üle kogu Eesti.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)