Ettepanek: 23. mai iga-aastaseks Eesti Kodu päevaks!

Seekordsest nii-öelda esimesest kodupäevast võtsid osa Lasnamäe Laagna Gümnaasiumi õpilased, kes olid varem kirjutanud samal teemal esseesid. Murtud Rukkilille esimees Enno Uibo andis kirjaliku pöördumise üle justiitsminister Urmas Reinsalule.

 Eesti kodu ajaloost

 Kodu on eestlaste jaoks alati olnud oluline. Kuni 19. sajandi teise pooleni polnud meie rahval võimalust eluaset ja selle ümber olevat maad omada. Alles 1816. aasta 23. mail allkirjastas Aleksander I talurahvaseaduse, mis lõpetas eestlaste pärisorjuse. Kuigi talude päriseksostmine algas alles 19. sajandi teisel poolel peale 1849. ja 1856. aastate täiendatud talurahvaseaduste väljakuulutamist (need täiendused kuulutasid talunike poolt kasutatava maa talumaaks ning lubasid seda päriseks osta), paneb 23. mai ometi kõigele sellele aluse. Teame ju, kui palju kodusid hävines II Maailmasõja keerises ja ka küüditamiste tagajärjel peamiselt 1941. ja 1949. aastal.

Tänane eestlaste lahkumine lõhub kodutraditsiooni

 Praegune olukord, kus Eestist lahkutakse välismaale eesmärgiga leida tasuvamat tööd, lõhub samuti meie kodusid ja peresid. Olgugi et sageli on põhjuseks võimetus kodumaalt mistahes elatusallikat leida, tuleb siiski rõhuda oma kodumaa ja kodu tähtsusele, et mitte kaotada siit esialgu ajutiselt lahkujaid jäädavalt.

 Jüriöö pargis osales ka peapiiskop Urmas Viilma, kes samuti pidas kodu päeva tähistamist vajalikuks ja avaldas lootust, et järgmisel aastal võime kodupäeva samas kohas juba ametlikult tähistada.

 Murtud Rukkilille Ühing on represseerituid ja küüditamisohvreid ühendav tegus organisatsioon, mis on korraldanud üle Eesti konverentse, represseeritute kokkutulekuid ja tervisepäevi ning avanud mälestuspaiku. Kn

Jaga |