Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Mina usun

JAAN OSSIS,      27. august 2014

„Uinu, laps, su akna taga vahib pime öö, sule silmad, küll sa unes kõhu täis taas sööd. Ühisabi näljasuppi homme jälle toon, pooleks teeme leivajupi, kinnituseks sool.“ Nii kirjutas luuletaja Juhan Sütiste 70 aastat tagasi elust Eestis, mil näljaseid lapsi oli kordi vähem kui täna. Kui aga Brüsselist küsiti andmeid niisuguste laste kohta, siis leidus meil tubli ametnik, kes vähendas tegelikku puudustkannatajate arvu sedavõrd, et saadud abirahast jagus igale abivajajale vaid 7 senti. Verivärske sotsminister aga vabandas end sellega, et teda otsustajate ringi ei kaasatud ja tema sai olukorrast teada alles siis, kui rong juba läinud oli.

  

Kui tänavu aasta kevadel tulid Tallinnasse Maxima ametnikud Leedust, et arutada firma Eesti teenindajate palgatõusu, selgus jahmatav tõsiasi: Eesti a/ü arvukate kõrgepalgaliste ametnike seas polegi nii pädevat, kes oleks võimeline kaasa rääkima palgatõusu küsimustes, ning leedukad lahkusid sama targalt, ja mõistagi ka rahulolevalt. Või veel, Maxima-kauplusi, kus kõik teenindajad saavad vaid miinimumilähedast palka, on enamikus Eesti linnades, ja neid kerkib juurde nagu seeni peale vihma.

 

 

Madal palk laostab Eestit

Kevadel teatas ettevõtja Ülo Pärnits, et kolm korda madalam palk laostab meid ära, sest tööstusharusid vaadates ei jää me Soomele mitte millegi poolest alla; lihtsalt pole harjutud nii palju maksma. Streikida on üritanud (tagajärjetult) vaid “keskmisepalgalised“ arstid ja õpetajad. Kui Pärnits ütles, et tema ise on võimeline maksma kaks korda suuremat palka, ütles meie rahandusminister: „Ülo, ära rohkem räägi, tee see kohe ära!“ Aga Ülol ei lastud seda teha, sest teised ettevõtjad sellega vabatahtlikult ei ühinenud. Mäletan, kuidas kõige rikkam eestlane Aadu Luukas kunagi kirjutas, et seda aega, mil kapitalist tõstab palka vabatahtlikult, ei tule kunagi, ja leidis juba siis, et on ülim aeg tõsta miinimumpalka ja siduda see kõrgemate riigiametnike palkadega.

 

Meie demokraatlikku riigikorraldust on kiidetud isegi Brüsselis, ja mingis sellesisulises pingereas oleme isegi esireas. Vaikitakse aga sellest, et Vana-Roomas loeti demokraatia alustalaks riigivõimu perioodilist vahetumist ja palkade erinevust üle kümne korra peeti lubamatuks. Eesti Wabariigis ei tohtinud mingil ajal kriminaalpolitseinik töötada samal ametikohal üle kolme aasta ja tapamajas loomadelt elu võtja lihunik üle poole aasta.

 

Seal, kus on võim, toimub ka võimu kuritarvitamine, ja kui seda võimu perioodiliselt demokraatlikus korras ei vahetata, toimub paratamatult ka võimu korrumpeerumine. Hiljuti avalikustati, et ca 20% palgasaajate palgad erinevad miinimumpalkadest üle 100 korra. Siit järeldus, et lisaks Indrek Neivelti poolt välja pakutud miinimumpalga tõstmisele tuleb kehtestada ka maksimumpalga ülempiir.

 

Kõik me loeme ametlikku statistikat, kus kiretult teatatakse, kuidas välispangad viivad riigist maksuvabalt välja miljoneid eurosid sisuliselt meie raha, vaikitakse aga selle ohjeldamise võimalikkusest. Ajupesu tulemusena on tekitatud illusioon, et sellesisulised kokkulepped poliitilise eliidi ja pankurite vahel ongi normaalsed, ja ülimalt naiivne oleks arvata, et seda tehakse vaid ilusate silmade ja kinniste suude eest. Vaid kunagine Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik julges avalikult välja öelda, et pole vaja süüdistada pankasid – nemad ei tee midagi ebaseaduslikku; süüdistage poliitilist eliiti, kes lubab seda vastavalt kehtestatud seadustele teha.

 

Veelkord e-valimistest

Kas mäletate Europarlamendi valimiste eelset lävepaku-küsitlust, kus mitte keegi ei ennustanud Reformierakonna võitu? Kui siis Kaja Kallase käest küsiti, kas tal ei lähe raskeks Andrus Ansipi vastu kandideerida, nõustus ta küsijaga, ent lisas elutargalt: kes pärast naerab, naerab paremini…

 

E-valimisi on nii opositsioon kui ka koalitsioon püüdnud kritiseerida ja analüüsida iga kandi pealt, aga miskipärast pole analüüsitud inimlikku faktorit. Mina usun küll e-valimiste turvalisusse, aga kas keegi teab, kus asub e-valimiste keskserver ning kes on selle haldaja, ja mis kõige tähtsam, kes on see isik, kes hääled lõpuks kokku loeb, kuidas ja millal ta seda teeb ning kes teda kontrollib ja kes kontrollijat kontrollib.

 

Muidugi on niisugused kahtlustused paranoilised ja oma vaimse tervise huvides tuleks nõustuda Albert Einsteiniga, kes inimkonnale jäetud testamendis, mis avati 25 aastat pärast suurmehe lahkumist, jõudis elu lõpul geniaalsele järeldusele: inimkonna tulevik sõltub iga inimese oskusest töötada, oskusest puhata ja oskusest keelt hammaste taga hoida.

 

Seega, kallid kaasteelised, kes te kahtlete ja virisete kõiges ja kõigis ega suuda vaikides taluda seda, mille muutmiseks te pole võimelised, – tehke igaüks oma tööd niipalju kui oskate ja saate, puhake nii hästi kui oma tervise taastootmiseks tarvis on ning hoidke oma keelt hammaste taga nii kaua kui suudate. Ning naeratage: üksteisele, teineteisele, ka iseenesele, kasvõi kinnise suuga.

 

Päikest teie päevadesse! Ja ärge nukrutsege ka siis, kui päike ei paista, sest pisar võib takistada siis teil nägemast tähti (Tagore).

 

JAAN OSSIS, vaatleja Võrumaalt



Viimati muudetud: 27.08.2014
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail