Riigimees Jaan Poska 150 – lõpuks ometi vääriliselt mäletatud

Kadriorgu Luigetiigi ja Poska tänava kõrvale paigaldatud mälestusmärk avati pärast mitu aastat kestnud ettevalmistusi. Idee algataja oli Tallinna linnapea Edgar Savisaar, kes ise mälestussamba avamisel kohal oli ja kõnet pidas. Sõna võttis ka Riigikogu esimees Eiki Nestor.

 Algus

Mälestusmärgi kunstilise lahenduse ideekonkursile laekus 47 võistlustööd. Parimaks valiti „Hetk“ – kujuteldav hetk Poska igapäevaelust, töö autorid arhitektid Pille Noole, Üllar Ambos ja Ioannis Lykouras. Elusuuruse tõetruu pronkskuju teostas skulptor Elo Liiv. Skulptuur on ülimalt elutruu. Elo Liiv tunnistas emotsionaalselt, et skulptuuri oli küll raske modelleerida, kuid töö käigus hakkas ta „reipa olemisega ajaloolist härrasmeest lausa armastama“.

Tallinna linnavolikogu otsustas 2013. aasta hakul üksmeelselt, et Jaan Poska tuleb kivisse raiuda. Riigimehe 148. sünniaastapäeval kuulutas Tallinn mälestusmärgi terviklahenduse leidmiseks konkursi. Eesmärk oli püstitada väljapaistva riigitegelase, esimese eestlasest Tallinna linnavolikogu esimehe, Tallinna linnapea (1913–1917) ja Tartu rahu sõlmija mälestuse jäädvustamiseks vääriline mälestusmärk.

 Näitus

21. jaanuaril avati Rahvarinde Muuseumis rändnäitus „Rahuwürst. Jaan Poska 1866 – 1920“. Muuseumi juhataja Helen Lausma-Saar ütles, et näitus annab ülevaate Poska elust ja rollist. Eksponaatidena on välja toodud raamatud Jaan Poskast, saab näha Poska kirju tütrele Vera Poskale, aga ka KUMU skulptuurikogust pärit Amandus Adamsoni tehtud reljeefportreed. Näituse üheks osaks on Peeter Järvelaidi ja Toomas Lepa stsenaariumil põhinev värske film suurest riigimehest.

Näituse kuraator on Helen Lausma-Saar, kujundaja OÜ Taikonaut. Väljapanek jääb Rahvarinde Muuseumisse vaatamiseks augusti keskpaigani ja liigub siis edasi mujale Eestimaale.

Rahvarinde Muuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani kella 10.00–17.00. Sissepääs tasuta.

 Nestor

Eiki Nestor ütles mälestussamba avamisel, et Tartu rahulepingu üks võtmeisik Jaan Poska väärib ausammast, sest tal on suured teened meie riigi saamisloos.

„Eestis on kombeks vabariigi aastapäeva eel tänada ja tunnustada inimesi, kes on oma tegudega meie riiki paremaks muutnud,“ tõdes Nestor, lisades, et Jaan Poska roll meie riigi ühe alusdokumendi, Tartu rahulepingu sündimisel Eesti delegatsiooni juhina on hindamatu.

„Kuid mitte vähem ei tohi märgata tema panust Tallinna linnapeana ja Eestimaa kubermangu komissarina, kui laoti seda vundamenti, millele õnnestus hiljem rajada iseseisev Eesti Vabariik,“ sõnas Riigikogu esimees. „Olgu selleks siis aluse panemine rahvuslikule ametnikekaadrile või uue korrakaitsesüsteemi loomine tol segasel ajal.“

Jaan Poska oli ka Eesti Asutava Kogu liige ja põhiseaduskomisjoni esimees, juhtides kuni oma ootamatu surmani 7. märtsil 1920 Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse koostamist.

 Lisa

Lisaks monumendile on Jaan Poska eluloosündmused jäädvustatud eluloorajana graniitplaatidesse süvistatud pronkstekstidega. Graniitplaadid on LED-tehnoloogial põhinevate energiasäästlike valgustitega. Elulooraja kõrvale Weizenbergi tänava poolsesse ossa paigaldatakse stend elulooraja tekstide inglis- ja venekeelsete tõlgetega.

Projekti ja skulptuuri valmistamiseks sõlmis Tallinna Kommunaalamet töövõtulepingu OÜ-ga LÜNK arhitektid. Tööde maksumus koos käibemaksuga on 46 365,38 eurot.

Mälestusmärgi ümbruse, valgustuse ja vundamendi ehitustööd tegi AS Terrat. Tööde lepinguline maksumus on 129 001,06 eurot. Projekti koostamise, skulptuuri valmistamise ja aluse ehitamise lepinguline kogumaksumus on 175 366,44 eurot, millest 50 000 eurot finantseeris Kultuuriministeerium. Kogu ülejäänud osa maksis Tallinna linn.

 Rahvas

Missugune oli ilm 150 aastat tagasi Laiusel, kui tulevane suurmees sündis, pole teada. 24. jaanuar 2016 oli Tallinnas tuisune, kuid mitte väga külm pühapäev. Inimesi oli Jaan Poska kuju avamisele tulnud palju ning eestimeelsuse vaim lehvis nii korraldajate kui ka publiku nägudel ja hinges. Öelgem, et meie elu hetk tänases Eestis kohtus Jaan Poska hetkega, ja võib-olla aitab Jaan Poska meid, eestlasi, veelkord välja vedada raskustest, mis meie väikest, aga visa riiki täna muretsema panevad.

Vähemalt üks suur asi on tehtud – tubli riigimees sai mäletatud. Sest parafraseerides klassikuid: kui sa ei austa oma riigimehi, sunnitakse sind peatselt austama võõraid riigimehi.

Allikad: Raepress, Riigikogu pressiteenistus

URMI REINDE

Jaga |