Mis on valesti? Rallid ja olümpiamängud kiidetakse ette ära, ja siis on soss

2001. aastal tunnistati Uno Aava Eesti 20. sajandi parimaks rallisõitjaks. Hoogu andis ka Gunnar Holmi osalemine London–Mexico rallil. Tekkisid uued ralliklubid Sport, Sõprus, Tallinna Taksopark, ETKVL, Harju KEK jt.

Spordi raha oli peidus sõjaväelises organisatsioonis

Suurem osa klubisid olid ALMAVÜ alluvuses ja rahadel. See oli selline kaval organisatsioon, mis valmistas ette noori teenimaks sõjaväes. Lisaks auto-motospordile arendati laskesporti, allveesporti, lennusporti (ka langevarjundust) ja isegi teenistuskoerte kasvatamist. Noored, kes pidid minema armeeteenistusse, said eelnevad ametioskused täiesti tasuta kätte. Eriti populaarne oli autojuhtide ja tuukrite koolitamine – erialad, mis ka edaspidi ära tasusid.

Alguse said ka rahvarallid. Esimene Viru ralli startis Rocca al Mare pioneerilaagrist (kus täna kool ja vabaõhumuuseum). Kohale tuli üle 400! eraauto. Televisioon tegi sellest erisaate.

Järgmistena tulid Eesti Raadio korraldatud raadiorallid, kus esmakordselt N.Liidu territooriumil tehti otseülekandeid võistlusautodest, raja kõrvalt nii mandril kui ka praamiga ülesõidul Saaremaale. Rallit seega Maarjamaal propageeriti. Pealtvaatamine oli loomulikult tasuta!

Ka ralli oli osa sõjalisest õpetusest

Sportrallid kestsid ikka kaks-kolm ööpäeva, pikkustega üle 2000 km. Tihti sõideti tundmatul rajal ja marsruudikaart anti kätte vaid üks tund enne starti. Ajakontrollipunktidesse tuli jõuda täpselt – iga minut oli karistatav. Lisaks kõigele tuli jälgida keskmist kiirust kogu ralli aegu. Selle kontrollimiseks olid OAKP-d – ootamatud ajakontrollipunktid. Sinna tohtis hilineda, kuid iga varem jõutud minut pälvis karistuse.

Et selle kõigega toime tulla, tootis Rootsi firma Shalda spetsiaalseid „speedpilot’e“ ja „twinmaster’eid“, kus oli kaks seierit – üks näitas sinu matemaatilist ajagraafikut ja teine sinu tegelikku olekut ajagraafikus. Lihtsamalt öeldes, tuli sõita, mõlemad seierid koos. Kõik see oli ühendatud spidomeetri ajamile. Kahe-kolme ööpäeva jooksul oli vaid paar mõnetunnist puhkepausi ja need kulusid autode korrastamisele. Mehaanikud ja muu lõbu oli luksus. Välismaa rehve kasutada ei tohtinud. Talverallidel olid naelkummid keelatud. Omaaegne rallikoolitus saigi alguse just oskusest kaardi abil liikuda mööda kindlat marsruuti. Aga see oligi osake sõjalisest õpetusest.

Tänased rallimehed olid veel sündimata

Markko Märtin nägi ilmavalgust 10. novembril 1975. Tema on esimene eestlasest rallisõitja, kes on võitnud autoralli maailmameistrivõistluste etapi (2003 Kreekas). Hiljem võitis ta etappe veel 2003. aastal Soomes ja 2004. aastal Mehhikos.

Ralli on tänapäeval väga kallis harrastus. Võistlusauto on ülikallis, aastaeelarve tavasõitjail 100 000 €uro piirimail. WRC-klassis kulub isegi 180 000–360 000 €urot. Autod on küllaltki kapriissed, sest mootorid on forsseeritud viimase peale ja kasutavad ka erikütust, mis meie tavabensiinist üle kümne korra kallim. Ka mootoriõli on päris kallis, rehvidest rääkimata.

Võistluse põhimõte tänapäeval on vaid kiiruskatsetel kihutamine, ülesõidud on lõdvestuseks. Tänased rallid on kommertsasjad. Kihutavad need, kel selleks raha olemas. Pealtvaatajad saavad nende lõbutsemist raja ääres ainult raha eest vaadata. See ongi kapitalism.

Praegu on meie tähelepanu 1987. aastal sündinud Ott Tänakul. Alustas ta juba 2008. aastal ja sai Eesti meistriks N4-klassis. Tänavu sõidab DMACK meeskonnas ja on rehvide katsetaja. Kahjuks iga ralli eel kiidetakse ta eelnevalt peavoolumeedias nii üles, et peaks kohe ka suurvõit tulema. Aga ei!

Kas see paljulubav eelreklaam mõjub kahjustavalt või on just tema teele „sattunud“ mõni kivi, aga üha enam on katkestamisi. Purunevad rehvid, ja vahel isegi paar korda ühe ralli jooksul.

Ei kujuta ette, kui tema peaks sõitma mitu ööd-päeva jutti ja öösiti, mitte magama valgete linade vahel ja mitte sööma restoranis, mis siis oleks?

Ülemäärane kiidulaul ka olümpiasportlaste kohta

Kahjuks sama kiidulaul käib ka meie olümpiameeste ja -naiste kohta. Ennustati mitmeid medaleid. Kettaheites pidi olema vaat et kaks võidumedalit, tõstja pidi tõstma ülivõimsalt jne.

Samas tegi kahekordne olümpiavõitja ja 41 maailmarekordiga Jaan Talts meie esitõstja ETV telekommentaaris maatasa. Kogu esinemine ja treeningukava pidi olema lausa kõlbmatu.

Ei mõista, kas meeskonna komplekteerimisel on määravaks vaid olümpianormi täitmine? Või peaks vaatama teiste sportlaste saavutusi, kellega kokku minnakse?

Kõikide võistluste andmed on vabalt saadaval ja ametimehed saaksid nendega tutvudes aru, keda on mõtet kalli raha eest olümpiaturistiks saata ja keda mitte. Vaid sõudjad said medalile nii-öelda „ninast veri välja“, ja nemad jäidki Rios ainsateks. Ülejäänutelt lootis meedia palju suuremaid saavutusi.

Eestile jäi üldarvestuses viimane koht.

Mis oli seekord valesti? Asjatundjad peaksid seda ka lahti seletama ning Jaan Taltsi hinnangutele tuleb lisada asjalikke ja õpetlikke kommentaare. Kõigil osaletud aladel.

Üks on aga kindel – peavoolumeedias ei tohi ettekiitvat reklaami teha. Ei rallide ega olümpiaalade kohta.

Vaat siis…

Zimbabwe president Robert Mugabe käskis Nigeeria meedia teada vahistada kõik Rio olümpiamängudel osalenud Zimbabwe sportlased, sest nad ei võitnud mitte ühtki medalit. Põhja-Korea olümpiasportlastel tuli Rio olümpial võistelda sõna otseses mõttes oma elu eest, et nad ei satuks kodumaal karistuseks söekaevandusse sunnitööle.

[fotoallkiri]

VAJAB ROHKEM ÕNNE: Eestis on rallisõit olnud aastakümneid populaarne. Praegu on meie suurimad lootused seotud Ott Tänakuga (pildil). Tänavu sõidab ta kuninglikus WRC-sarjas DMACK meeskonnas. Kahjuks iga ralli eel kiidetakse tubli rallimees eelnevalt peavoolumeedias nii üles, et peaks kohe ka suurvõit tulema. Aga ei! Katkestamisi on olnud tõesti palju. Foto Facebook.

AIVO OINA

Jaga |