UKRAINA-ERI: Küsimusi-vastuseid Riigikogus Ukraina-avalduse arutelul

Küsib Margus Hanson (Ref):

Me näeme, et kõrvuti agressiooniga toimub ka massiivne infosõda, propagandasõda, kus Vene keskvõimu poolt rahastatud meedia kaudu paisatakse lausa valet maailmale. Kuidas on võimalik võitjana välja tulla sellest sõjast?

Vastab välisminister Urmas Paet:

See on ju ilmne, ka kõigi varasemate ja viimaste konfliktide puhul on koos mingisuguse sõjalise tegevusega käivitunud kohe ka propagandasõda. Seda me näeme ka praeguse kriisi puhul, kus tõepoolest on lendu lastud ka kõikvõimalikke valesid ja valesüüdistusi. Aga mis siin meediaajastul teha, tuleb järjekindel olla oma sõnumites ja faktides ja faktide tõestamises. Selge on see, et antud juhul Vene pool kasutab kõiki oma kontrolli all olevaid vahendeid, meediaväljaandeid, muid võimalusi, et maailmas avalikku arvamust kujundada. Nii see on olnud ka varem. Nii on see kogu aeg järjekindlalt olnud ka otseste konfliktide vahelisel perioodil. Nii et ega siin muud ei ole, tuleb olla oma sõnumites kindel ja muidugi ka loota sellele, et ajakirjanikud teevad selget vahet, mis on mis ja mis motiividel üks või teine sõnum on edastatud.

Mihhail Stalnuhhin (KE):

Kõik see võimuvahetusprotsess algas Ukrainas sellest, et Janukovõtš keeldus alla kirjutamast assotsioonilepingule. Seda ka põhjendati. Eelmisel aastal, ma vaatasin, muidugi, kes jõuab seda tuhandet lehekülge läbi lugeda, aga ametlikult raada internetileheküljelt ma lugesin kokkuvõtet sellest, mida see leping endast kujutab. Ausalt öeldes jube, täitsa jube! Euroopa suhtub Ukrainasse nagu mingisse oma kolooniasse Aafrikas, oletame. Mis te arvate, kas oleks mõistlik praegu seda lepingut muuta, teha pehmemaks, enne kui seda Ukrainale pakkuda?

Paet:

Ma ei ole nõus selle hinnanguga, mis oli teie küsimuses. Kindlasti Euroopa Liit Ukrainasse ega ühtegi teise oma lepingupartnerisse kuidagi halvasti ei suhtu. Kõik lepingud, niikaua kui nad on lepingu projektid, on võimalik nende kallal tööd teha.

Igor Gräzin (Ref):

Jutt oli mitmetest rahvusgruppidest. Ja vaadates kroonikafilme, vist üleeilsest CNNi, märkasin ekraanil, et on hakanud ringi liikuma inimesed, keda ma natuke kardan. Jutt on grupeeringutest, kes kannavad Stepan Bandera sümboleid. Ma igaks juhuks tuletan meelde: neil pole fašistidega mitte midagi ühist, banderalasi kohates SS-lane võpatas. Tähendab tegemist ei ole inimestega inimlikus normaalses mõttes ja selles mõttes Banderat ei saa võrrelda ei Petljura, ei Mahno, ei kellegagi. Kuid Ukrainas, kus on ju need pogrommitraditsioonid teab kui vanad, elab praegu 70 000 juuti. Sünagooge on hakatud põletama, esimesed juudid on tapetud. Mis saab edasi? Sest banderalased on praegu, kuidas nüüd öelda, kogemata nagu meie poolele sattunud.

Paet:

Ma ei ole selles osas nõus, et meie oleme nende pool, et kuidagi Ukraina ühiskonna sees jagama hakata. Kõigepealt põhimõtteline hoiak on ju see, et ei saa tolereerida mingit vägivaldset äärmuslust. See on põhimõtteline. Kõik kuritööd, ükskõik kes neid teeb, kõik inimõiguste rikkumised, ükskõik kes neid teeb, tuleb hukka mõista, ja nad peavad saama karistada. Ükskõik mis sildi all neid tehakse. Nii et see on väga põhimõtteline ja printsipiaalne hoiak. Selge on see, et kõikvõimalike äärmuslaste tegutsemist saab ohjeldada ainult see, kui see olukord riigis võimalikult kiiresti stabiliseerub. Nagu me kõik aru saame, segadus, anarhia on väga hea kasvulava ükskõik millistele äärmuslastele ja sellistele tegelastele. (- - -) Nii et niikaua, kui ebastabiilsus selles riigis kestab, niikaua kuni on anarhilist olukorda, niikaua on see vesi kõikvõimalike äärmuslaste veskile. Nii et see on ka see, mida ma kõnes ütlesin, et Venemaa, kuigi ta väidab, et ta läks justkui midagi sinna rahustama, mis on iseenesest juba absurdne, aga selge on, et Venemaa sissetung on seda närvilisust, ärevust ja ebastabiilsust hoopiski suurendanud, mis omakorda on vesi kõikvõimalike äärmuslaste veskile.

Rein Lang, sõnavõtust Reformierakonna fraktsiooni nimel:

(- - - ) Reformierakond kindlasti toetab seda, et Riigikogu täna võtaks vastu asjakohase avalduse, ja hääletab kindlasti selle poolt. Aga me soovitame ka kõigil kaasmaalastel sälitada külm närv ja rahu. Meid ei ohusta täna otseselt keegi, küll aga toetame me Eesti valitsuse poliitikat selle kriisi positiivseks lahendamiseks ja loodame oma liitlaste adekvaatsele käitumisele. Aga meil kõigil on oma võimalus aidata Ukraina Vabariiki ja Ukraina rahvast. Eestis tegutseb väga tegus ukraina kogukond. Ukrainlasi Eestis on üle 20 000. Ja see ukraina kogukond on täna valmis vahendama kodumaale mis tahes abi. Kes tahab ja saab, võtku nendega ühendust. Igaüks, kes täna läheb poodi, võiks kaaluda ostukorvi kas või mõne Ukraina toote panemist. Iga euro, mis täna jõuab Ukraina majandusse, on Ukrainas väga teretulnud. See on väike panus, aga see on see, mida me kõik saaksime täna teha. Aga headele kolleegidele Keskerakonnast tahaks soovitada, et nad ütleksid Edgar Savisaarele, et mister Properiga lipsu nühkimine ei anna mitte mingisuguseid tulemusi.

Mailis Reps, sõnavõtust Keskfraktsiooni nimel:

(- - -) Mis on oluline, on leida üheskoos lahendusi. Need on küsimused, mida Ukraina täna püüab ka kohati üheskoos meiega lahendada. Peamine on leida neid võtmeid, millega tuua tagasi Ukraina ühtseks Ukraina riigiks. Ei ole kindlasti nii lihtsustatult võimalik vaadata, nagu on püütud meediasõjas näidata, et idaalad oleks kuidagi vähem ukrainlasesõbralikud kui ülejäänud Ukraina. Ma arvan, et tuletada tuleb meelde seda, et seesama venekeelse elanikkonna müstifitseerimine Ukrainas on tegelikult kahepidiselt tagasi lõiganud. Tänaseks on kinnituse saanud korduvalt ja korduvalt kas või nendesamade Ukraina baaside mitte alla andmine, seda vaatamata erinevatele ultimaatumitele. Need on poisid, kes on suuremalt jaolt kõik venekeelsed. Nad on tänaseks, juba kinnitatud andmetel, enamus võetud ka piirkondades, mis on puhtalt venekeelsed, ja nad hoiavad uhkelt Ukraina lippu ja ütlevad, et nad ei anna alla, et nad ei anna alla nende jaoks võõrvägedele.

See peaks ütlema meie kõige skeptilisematele vaatlejatele, et Ukraina lihtsustatud lahterdamine venekeelseks ja ukrainakeelseks on enam kui pealiskaudne. Ukrainas ei ole lahknevus keeles, ei ole ka mentaliteedis ja ei ole ka regioonis. Loomulikult on vaja anda teatud piirkondadele kindlustunnet, kuid lihtsustatult öelda, et kõik tööstuspiirkonnad või kaevanduspiirkonnad on vähema intelligentsusega ja ei mõista tavalist kõnekeelt - see nii ei ole.

Lühendatult stenogrammist

Jaga |