Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Jurist annab nõu

Aslan Liivak,      09. oktoober 2002


Ostsime ühe perekonnatuttavaga 1986. aastal korteri Tallinna kesklinna. Nüüd oleme elanud siin juba üle 20 aasta. Erastamise ajal sai otsustatud, et mu mees kirjutatakse üheks kaasomanikuks ja perekonnatuttav (samuti mees) teiseks. Ikkagi peremeeste värk. Viimasel ajal aga on meil mehega tülisid olnud ja ta ähvardab pidevalt minust lahutada. Nüüd on asi jõudnud niikaugele, et ta lahkus kodust teadmata suunas ja päev hiljem helistas mulle üks jurist, kes ähvardas, et mu mees müüb meie osa korterist maha ja lahutab siis ära. Sellisel viisil ei maksaks ta mulle mitte mingisugust raha. Meil ei ole lapsi ega põhimõtteliselt ka muud vara. Millised õigused mul on?
Kristi


Antud juhtumil on mitu erinevat omandiliiki, esiteks on tegemist abikaasade vahelise ühisvaraga ja teiseks kaasomandiga.

Seadusega on lubatud ühisvara registreerimine ka ainult ühe abikaasa nimele. See on abikaasadevahelise usalduse küsimus. Kahju, et Teie usaldust halvasti ära kasutati. Rahustuseks võin öelda, et kinnisvara (kortereid loetakse kinnisvaraks) müük toimub ainult notariaalselt ning abielu puhul küsitakse ka abikaasa nõusolekut. Notari peamiseks ametiülesandeks on kontrollida esitatud andmete õigsust. Järelikult võib kinnisvara müük toimuda üksnes pahatahtlikult ja tagaselja, mida kindlasti ükski jurist ei soovitaks - sellisel juhul on ta ise ka vastutav kahju tekitamise eest.

Teisest küljest on tegemist kaasomandiga ja kaasomanikul on teatavaid õigusi -nt on tal ostueesõigus. See tähendab, et ka Teie perekonnatuttava õigused saavad riivatud selle tehinguga, millest tulenevalt on tal ostueesõigus. Kinnisturegistri väljavõttest on näha (kinnistu müügitehingu juures umbes sama oluline kui isiku pass, ilma milleta kohe kindlasti tehingut teha ei saa), kas tegemist on kaasomandiga või mitte. Juhul kui tegemist on kaasomandiga, läheb selle tehingu toimumise kohta teade ka kaasomanikule. Antud juhul siis Teie perekonnatuttavale, kellel on õigus kasutada teatud aja jooksul oma ostueesõigust.

Teil on õigus taotleda vastava märke tegemist, et Teid kantakse ühe kaasomandi osa omanikuna registrisse. Samuti on Teil õigus taotleda võõrandamise keelumärke sissekandmist registridokumentidesse, et vältida Teie vara tagaselja mahamüümist, kuni asi leiab kohtuliku lahenduse.

Sellest tulenevalt, kui ei leita vastastikku kokkulepet, siis soovitaksime Teil esitada kohe kohtusse abielu lõpetamise ja hagi tagamise avaldused. Lähtuvalt perekonnaseaduse § 18 lg 5 jagab vaidluse korral ühisvara kohus. Kohus võtab arvesse Teie ja Teie mehe osa suuruse ning jagab võrdselt abielu kestel soetatud ühisvara. Osade võrdsusest võib ka kõrvale kalduda, nt kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel või üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel jms. Kohus võib leida, et üks abielu osapool saab korteri kaasomandi osa ja teine saab rahalise hüvituse. Võimalik on ka taoline juhtum, kus korteriomand müüakse ja sellest müügist saadav summa läheb abikaasade vahel jagamisele.

Juhul kui lükkate vara jagamise kaugesse tulevikku, võib vara jagamine veel keerulisemaks muutuda. Tulenevalt aegumistest ja unustamisest ning välistamaks, et ühe abikaasa poolt ühisvaraga tehtavad tehingud teist ei kahjustaks, soovitame Teil koheselt pärast abielusuhete faktilist lõppemist ka varalised suhted ära klaarida.
Sellisel viisil saavad Teie õigused kõige paremini kaitstud.

Viimati muudetud: 09.10.2002
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail