Kirikuõpetaja Mart Jaanson: „Rahu on inimese elus kõige tähtsam asi.“

Küllap kõlab jõulusõnum igalt kirikuõpetajalt ja igas kirikus mõneti erinevalt. Milline on selle jõulusõnumi omapära, mille ütlete teie EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduses?

Eks kõik kirikuõpetajad kõnelevad jõulude ajal ikka ühest ja samast – sellest, et Jumal on inimeseks saanud. Muidugi teeb iga õpetaja oma jutlustes seda erinevalt. Jõululaupäeva ning I ja II jõulupüha jutlused mul veel valmis pole, kuid Nõo Valla Lehe detsembrinumbrisse kirjutatud jõulumõtiskluses küsin: „Miks siis ikkagi Jumal inimeseks sai?“ Lõik apostel Pauluse kirjast galaatlastele 4. peatüki salmides 3–5 peaks sellele küsimusele vastama: „Kui me olime väetid lapsed, siis olime orjuses maailma algainete meelevalla all. Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime poja seisuse.“

Küllap saab sellele küsimusele olla subjektiivne vastus, kuid milline on teie arvates kõige sügavasisulisem ja kaunim jõulumuusika?

Kõige sügavasisulisem jõulumuusika on jõululaulud, mille tekst räägib Jeesuslapse sünnist – eks ole see ju jõulude olemus. Kõige kaunim jõulumuusika on aga minu arvates see, mis seob meid lapsepõlve jõulukogemustega. Minulgi on mitu lemmiklaulu just sel põhjusel.

Küsimus sai esitatud suuresti seetõttu, et olete lõpetanud Tartu lastemuusikakooli, Heino Elleri nim. Tartu Muusikakooli, Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni erialal cum laude. Teie õppejõuks oli helilooja Eino Tamberg. Kas usu ja teoloogia juurde jõudsitegi läbi muusika?

Õpingutes Tartu Ülikooli usuteaduskonnas oli mul võib-olla tõesti kasu muusikahariduse omandamise käigus saadud muusikaajaloolistest teadmistest, kuid usu juurde tulekul muusika ei aidanud. Pigem sundisid mind usklikuks saama mu sisemised läbielamised teatud eluperioodil.

Jõulupühade eel kuulutatakse välja jõulurahu. Nõo koguduse sõnumileht kannab pealkirja „Rahutegija“. Milline on üldse rahu tähtsus ja tähendus tänases ühiskonnaelus? Rahu mõistet on ju tõlgendatud mitmeti. Üks ütlusi näiteks kõlab si vis pacem, para bellum – „kui tahad rahu, valmistu sõjaks“.

Rahu on inimese elus ja surmas kõige tähtsam asi. Soovitakse ju surnutele „Puhka rahus!“, mis näitab seda, et rahu peetakse ülimaks seisundiks, millesse inimene võib jõuda. Küsimuses toodud Vegetiuse sentents on selles mõttes õige, et inimühiskonnas tuleb rahu nimel kõvasti pingutada ja relvad peavad kogu aeg valmis olema. Kirikuõpetajana leian, et inimjõul rahu saavutamine on koguni võimatu, sest inimsüda on patu läbi rikutud. Siin saab olla vaid üks lahendus – inimese südame uuenemine. Kolmainu Jumal on selle võimalikuks teinud.

Milliseid meeleolusid tekitab teis tänavune jõulukuine ilm? On detsember, kuid sajab vihma. Te rääkisite II advendipüha jutluses vihmast kui Iisraeli põllumehele hädavajalikust loodusnähtusest.

Tänavune detsembriilm on vist paremgi kui kahel viimasel aastal samal ajal: oleme ju korraks näinud ka imeilusat lumist Eestit. Pori on minu jaoks ebamugavam kui vihm, kuid tänavu leiame hommikul välja minnes maapinna, vähemalt siin meiekandis, ikka enamasti kahutanuna.

Mis puutub aga vihma Iisraelimaal, siis nimetatud jutluses toodud näidet tuleb võtta sümbolina elustajast. Iisraelis on vihm miski, mis elustab. Meie põhjamaises kliimas võiks elustajana võtta suvel päikest ja talvel lund, aga nii siin kui ka Iisraelis vajavad inimhinged ikka seda elu, mis tuleb Jumalalt.

Kirikuõpetajatel on tavaks jutlustes soovida head vabariigi presidendile ja peaministrile. Mida neid soove välja öeldes ise mõtlete? Millised on näiteks teie ootused tänasele Eesti presidendile, peaministrile, Riigikogule?

Kas mõtlete selle headsoovimise all vist palvetamist? Jah, Eesti luterlikus kirikus on alati kombeks palvetada kõigi eest, kes seisavad rahva teenistuses – küll mitte jutluses, vaid üldises palves, mida nimetatakse kirikupalveks. Luterlik kirik lähtub alati põhimõttest, et ilmalikud juhid pole isehakanud, vaid Jumala poolt paika pandud. Muidugi oleks parem, kui nad seda ka ise usuksid. Siis käituksid nad viisil, mis on riigile ja rahvale parim. Kuid arvan, et ükski riigijuht pole parem ega halvem kui rahvas, keda ta juhib.

Minu ootused tänasele presidendile, peaministrile ja Riigikogule on lihtsad: nad peavad teenima oma riiki ja rahvast nii hästi kui suudavad ja niikaua, kuni neile selleks võimalust antakse.

Nõo kiriku õpetajaks oli tuntud laulu „Eesti lipp“ autor Martin Lipp. Musitseerinud on siin heliloojad Aleksander Läte ja Eduard Tubin. Kas võib sellega seletada Nõo erilist aurat?

Ma ei tea, kas Nõol on mingi eriline aura – seda näevad eemalseisjad paremini. Aga eks väljapaistvad inimesed annavad igale paigale ja kogudusele midagi juurde: siin on, kelle pärandi tutvustamise kaudu kogukonnas ühist keelt leida. Nõol on Martin Lipp, Kolga-Jaanil – Villem Reiman, Otepääl – Jakob Hurt, ning paljudel teistelgi Eesti paikadel on omad legendaarsed mehed ja naised.

Kuidas on teie arvates olukord hariduse ja haritusega Eestimaal nii linnas kui ka maal?

Pärast Jakob Hurda sõnu 19. sajandil eestlaste vaimult suureks saamise kohta on Eestis haridust traditsiooniliselt kõrgesti hinnatud. Arvan, et selle vilja maitseme ka täna. Siiski on tänapäeval haridus sattunud mõnes mõttes turumajanduse ohvriks: tähtsamaks peetakse neid valdkondi, mis kiiremini raha sisse toovad. Nõnda on rohkem väärtustatud reaalharidus ja vähem humanitaarharidus. Ent just viimane annab inimesele paremad vastused küsimustele: kes ta on, kust ta tuleb ja kuhu ta läheb? Kirikuõpetajana pean muidugi oluliseks haridust, mis õpetab inimestele algkoolist alates usku, lootust ja armastust. Sellega ei paista praegu kuigi head lood olevat.

Kuidas kristlasena ja kirikutegelasena üldse suhtute astroloogiasse ja igasugustesse prognoosidesse ning milliseks võiks teie arvates kujuneda 2018. aasta, mil Eesti Vabariik tähistab 100. sünnipäeva?

 Pean tulevikule mõtlemist ja selle prognoosimist igati loomulikuks tegevuseks. Siiski näen ka selles valdkonnas ohtu kalduda liialdustesse ning lugeda asjadesse ja nähtustesse sisse seda, mida neis pole. Astroloogia tegeleb minu meelest inimeste vahelisest kokkuleppest sündinud astronoomiliste nähtuste inimliku tõlgendamisega, mis lõppkokkuvõttes on ikkagi mäng, mitte tõde. Selle mängu liialt tõsiselt võtmine aga viib ebajumalakummardamiseni. Mina eelistan tegelda Jumalaga, kes on kõik loonud, aga ise pole loodud. Ainult nii jõuab tõeni.

Arvan, et 2018. aasta paneb eestimaalased teatud mõttes proovile: võib-olla saab selgemaks, kuipalju on inimestes armastust oma maa ja rahva vastu? Aga igal juhul ootan ilusat ja rõõmsat aastat!

Usutles JAAN LUKAS

Mart Jaanson asus 1987. aastal õppima Tallinna Konservatooriumisse professor Eino Tambergi kompositsiooniklassi, mille lõpetas 1992. a cum laude. 1992–1993 õppis ta Austria Teaduste ja Uuringute Ministeeriumi ning hiljem Alban Bergi Fondi stipendiaadina Viini Muusika- ja Lavakunstikõrgkoolis professor Kurt Schwertsiku kompositsiooniklassis.

1994. aastal astus ta Tartu Ülikooli usuteaduskonda, mille lõpetas 1999. aastal. 2002. a sai Eesti Muusikaakadeemias teadusmagistrikraadi muusikateaduses. Alates 2005. aastast TÜ usuteaduskonna doktorant.

1990 Eesti Arnold Schönbergi Ühingu asutajaliige ja aastatel 1995–2003 juhatuse esimees.

Aastast 1993 tegutseb Eesti muusikaelus  eelkõige muusikakriitikuna (Kultuurilehe 1994. aasta kriitikapreemia), aga ka heliloojana. 1994–2006 töötas Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis muusikateoreetiliste ainete õpetajana, 1999–2001 oli selle kooli direktor.

Mart Jaanson on olnud Tartu Uue Muusika Pidustuste peakorraldaja. Alates 2001 TÜ muusikateooria lektor.

Alates 2003. aastast EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse õpetaja.

Jaga |