Toimetulekul on iseärasusi

Kui mõlgutaks ärapanemise kui probleemi lahendamise toimingu ebasobivusest, et mitte öelda - inimlikust tobedusest?

Tööaeg ja selle konserveerimine

Aeg liigub iseenesest, aga sealjuures on kaks võimalust: kas kasutad või ei kasuta aega töötamiseks. Kui lähed koidu ajal usinalt tööle, on jälle erinevad võimalused: kas tasustad teiste tööaega või tasustad ennast. Teistega oleme suht kokkuhoidlikud - maksame nii vähe kui võimalik. Endale (üldjoontes) maksame niipalju kui ikkagi on võimalik. Viimasel juhul on omandiga laias laastus kaks võimalust: kas investeerid (tootmisesse, teenindusse) või paned hoiule?

Viimane pole kuigi hea variant, sest hoiulepandud raha on saadud mingi kauba, näiteks oma tööjõu müügist. Enamikel juhtudel on toodetud materjali vaja jätkuvas tootmistsüklis. Töötasuna on hoiulepandud summa paratamatult jätkumas toote müügihinnas. Seega säiliva raha ulatuses oleme vähendanud ringluses olevat raha kogust. Kaup on aga selle hinnaga, milles sisaldub ka hoiulepandud raha, ilmunud turule ja jääb sinna seisma. Probleemi lahendamiseks ulatavad abistava käe pankurid, kuid siin on lisaks õnnestumisvõimalustele palju ebavõimalusi.

Esiteks, abi on lühiajaline ja raha tuleb hiljem tagastada ning siis juba enamas koguses. Teiseks, laenuga ringlusse lülitunud vääringuist õnnestub kindlasti kellelgi kolmandal isikul midagi tallele panna, ja raha tagastamisega ei saa laenaja enam objektiivsetel põhjustel hakkama, sest summa summarum on tagastamiseks ette nähtud ja ringluses olev rahamass aja jooksul jällegi uute hoiustajate toimetuste tõttu vähenenud. Tulemuseks on turule tulevate kaupade seiskumine ja objektiivne võimatus laenatud raha tagastada.

Kirvehind

Ärapanev mõtteviis lahendab kaupade üleproduktsiooni sõdade abil - mida maailmsem, seda tulemuslikum. Hävitatakse toodetud kaup ja ehitatud kinnisvara, ning saab jälle nullist alustada. Teiseks on võimalus inimeste ja ettevõtete poolt säilitatavat raha lülitada ringlusse, hävitades omaniku või vangistades (koos vara konfiskeerimisega) raha omanikud. Praktikas kasutusel olevad variandid põhiliselt jagunevad sihtotstarbelisteks (riiklikud või klassivaenulikud) ja emotsionaalseteks ehk terroristlikeks.

Oluline tähelepanek ärapanemise kahjuks: selline tegevus ei tooda midagi jätkusuutlikku, sest relvad, laskemoon, kinnipidamisasutused jne on rohkem lõpusuutlik tootmisharu.

Kokkuhoid

Meie poliitikute poolt on masu puhul rohket tunnustust leidnud üldine raha kokkuhoid. Sellel on mõningad positiivsed omadused, sest laenatud raha abil lükkame küll oma kaubatarbimise seiskumist edasi, kuid suurendame aja möödudes jällegi hoiulolevat rahasummat. Laenu eest tuli ju tasuda.

Kokkuhoiu idee reklaamimise puhul on vajalik, et kujunevast situatsioonist ei peaks kogu lugu välja rääkima. Oma kaupade ja teenuste tarbimise vähendamine oludes, kus üksiktootja juba on pankrotihaldurite poolt turult kõrvaldatud, kindlustab ka teistele tootjatele ja investoritele rahalise kahjumi. Sellega sunnime suurema hulga ettevõtjaid talletatud raha pangast (et mitte öelda - sukasäärest) välja tooma. See sundimine läheb rahvale ja riigile küllaltki kulukaks. Näiteks Kreenholmi Manufaktuuri taastamine võib osutuda kümnekonna aasta pärast väga kulukaks, isegi võimatuks.

Võimalikud lahendused

Selleks, et raharingluse vindumine masu ajal tootmisvõimsusi ei likvideeriks, oskustöölised koos oma vilumustega välismaale ei põgeneks, lapsed sirguksid kodumaal ja rakenduksid siinsel tööbörsil, tuleks eelmainitud sunnivahend asendada ajakohasemaga.

Sealjuures polegi vaja midagi enneolematut välja mõelda. Näiteks meie TV-3 saates "Sinu nägu kõlab tuttavalt" võitja sai auhinnaks võimaluse otsustada, kus saadud raha kasutada. Kui riik koos oma allasutustega koostab igal aastal veel mitte sisse tulnud raha kasutamise kohta plaani, mida nimetatakse aastaeelarveks, siis samuti võiks nõuda suuremate rahakoguste ringlusest kõrvaldajatelt eelarvet selle kohta, kuhu nad oma talletatud rahale rakendust planeerivad. Ajavahemik ilmselt hakkab olenema rakenduse iseloomust, kuid põhimõtteliselt on omanikul mingi võimalus jätkuvalt oma raha kasutamises kaasa mõelda ja otsustada.

ANTS LAHE

Jaga |