Ühiskondliku kokkuleppe sisust

JAAN TEPANDI,      26. märts 2003


algus eelmises Kesknädalas
Preambulas oleks loetletud ühiskonna pikaajalised taotlused - sihid, mille saavutamise nimel kokkulepe sõlmitakse: Eesti omariikluse säilitamine, eesti rahvuse säilitamine rahvastiku positiivse iibe kindlustamise teel, majanduse optimaalne areng ja selle alusel rahva üldise heaolu tõus, ühiskonna üldvajaduste parem rahuldamine, teaduse, hariduse, kultuuri, tervishoiu isikliku ja riigi turvalisuse taseme tõus.
Kokkuleppe alade/objektide loetelu on saadud kokkuleppe osaliste huvide paarikaupa võrdlemise ja põrkepunktide tuvastamise teel. Loetelu lähtub suures osas ka sellealase olukorra kujunemisest ja võib teatud perioodi järel kuuluda täpsustamisele.
Kokkulepe lähiperioodiks saadakse objektide konkreetsete arvsuuruste kindlaksmääramise teel. See kokkuleppe osa vaadatakse läbi ja uuendatakse vajaduse korral regulaarsete ajaperioodide (nt aasta, kahe ja kolme aasta) järel ja on siis vastavate mitmepoolsete konsultatsioonide ja läbirääkimiste teemaks.
Kokkuleppeobjektide loetelu võib kujuneda lühemaks või pikemaks, vastavalt sellele, kui tähtsaks asjaosalised kokkulepet peavad ja kui palju aega nad selle ettevalmistamisele soovivad kulutada. Vaatleme allpool mõningaid momente, mis tunduvad olevat olulised.
Töövõtjad peaksid endale võtma teatud kohustused oma kvalifikatsiooni ja tööviljakuse tõstmise ja tootmisressursside säästliku kasutamise alal, samuti teatud tingimustel töörahu säilitamise alal.
Selleks, et nende kohustuste täitmist paremini korraldada ja veel enam selleks, et tööandjatele esitatavate nõudmiste koondamise ja läbisurumisega efektiivselt toime tulla, peaksid töötajad võimalikult täies ulatuses organiseeruma ametiühingutesse.

Tööandjad peaksid endale võtma teatud kohustused töötajate palgataseme tõstmiseks vastavalt tööviljakuse tõusule, ja uute töökohtade loomiseks. Mis aga oleks eriti oluline, ja mille suunas tööandjad seni ei ole erilist kalduvust üles näidanud, kindlaks määrama oma normaalse kasumimäära.
Selle määra ületamisel tekkivad vahendid võiks suunata uute töökohtade loomisele või sotsiaalsfääri täiendavale finantseerimisele. Samuti peaksid tööandjad tegevusalade kaupa, analoogiliselt riigiettevõtete ja asutustega, kindlaks määrama ja avalikustama oma juhtivtöötajate ja spetsialistide töötasud. Sel juhul võib öelda, et kokkuleppes on tegemist tõesti võrdõiguslike osalistega. Viimatinimetatud funktsiooni täitmine tuleks panna tööstusharude ja teiste erialade liitudele, sellega tõstes nende osatähtsust majanduse juhtimise valdkonnas.
Riigikontrolli tegevust tuleks laiendada ka erasektorile.
Taoline tungimine turumajanduse pühadesse ärisaladustesse tundub asjaosalistele võib-olla üsna ennekuulmatuna, kuid tunnistagem, et see on üks vähestest võimalustest elanikkonna sissetulekute ülisuurte erinevuste kaotamiseks. Niisugused sätted eeldavad loomulikult ärieetika tõusu uuele tasemele.
Riigipoolne kohustus peaks olema oma funktsioonide täitmiseks vajalike, kuid seejuures võimalikult õiglaste maksude kehtestamine. Siin võiks kokku leppida otseste ja kaudsete maksude vahekorras riigieelarve tuludes ja vastavate maksude põhimäärades.

Omaette probleemi moodustab siin astmelise tulumaksu küsimus, mis praegu on ägeda poleemika teemaks. Selle vajalikkuse hindamisel tuleks allakirjutanu arvates lähtuda teesist, et niisuguse maksu kehtestamise eesmärk ei ole kelleltki ebaõiglaselt millegi äravõtmises ja teistele jagamises, vaid selles, et mingil määral korrigeerida kehtiva majandussüsteemi puudujääke. On ju ilmne, et ühe inimese poolt ühiskonna toimimise käigus tehtud ükskõik kui kõrgelt kvalifitseeritud töö ei saa lihtsa tööga võrreldes olla kakskümmend või viiskümmend või sada korda väärtuslikum. Pealegi, ülikõrged omanike ja juhtivtöötajate sissetulekud ei teki tühjale kohale, vaid on ikkagi tuhandete töötegijate pingutuste lõpptulemus.
Veel peaks riigipoolse ettepaneku alusel kokku lepitama ühiskonna üldvajaduste rahastamise prioriteetides: milline osa teadusele, haridusele, kultuurile, tervishoiule jne.
Riigi poolt ülalpeetavate grupi poolt mingeid kohustusi oodata on üsna raske, kuna raha praegu suuresti napib ja grupilt mingeid piiranguid nõuda oleks küll ebaõiglane. Võib-olla vahest ehk töötud võiksid kohustuda vajaduse kohaselt oma eriala muutma ja ümber õppima. Selle grupi kui kokkuleppe ühe osalise esindusorganite tegevus vajab korrastamist, et esindatus üldse olemas oleks ja tõesti toimiks.
Lõpp

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)