Kuidas me vabanesime? ehk - Lubage end ehtida võõraste sulgedega

* „Võidud ja saavutused on kommunistliku partei õige poliitika, leninlik-stalinliku Keskkomitee ning meie armastatud juhi ja õpetaja seltsimees Stalini targa juhtimise tulemus." (N. Hruštšov. Ettekanne partei XIX kongressile muudatustest ÜK(b)P põhikirjas 10. oktoobril 1952. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1952, lk 5.)

Enn Tõruvere [E.T.] kommentaar: Stalini isikukultuse paljastamiseni Hruštšovi poolt jäi veel kolm aastat, kolm kuud ja 15 päeva. Kas tal oleks õigem olnud Stalinit kritiseerida? Kuid kas siis oleks hiljem „Hruštšovi sula" tulnudki?

* [Isemajandava Eesti (IME) ettepaneku avaldamisest 1987]

„Selgus, et vaid kolm töögrupi liiget ... olid valmis tekstile alla kirjutama."

(Tiit Made. Kaks korda iseseisvaks: eestlaste 20. sajandi pöördepunktid. Argo, Tallinn 2011, lk 173.)

* „Rõhutaksin vaid IME tähendust üldsuse mobiliseerimisel. Selles mõttes osutus efekt igasuguste liialdusteta kolossaalseks." (Juhan Sillaste. Mineviku mustad kastid: perestroika laborandi mälestused. Varrak, Tallinn 2009, lk 153.)

* Hans-Dietrich Genscher [Saksamaa asekantsler ja välisminister 1974-1992]: „See on areng, mida me täielikult tunnustame ja respekteerime, kuid me peame jätma otsuste tegemise nendele, kes vastutavad selle eest Nõukogude Liidu sees."

Mauno Koivisto [Soome president 1982-1994]: "Pooldan Eesti iseseisvust, aga kaubelge see ise Moskvast välja."

(Arnold Rüütel. Tuleviku taassünd. Ilo, Tallinn 2001, lk 156 ja 158.)

E. T. kommentaar: Uppuja päästmine on uppuja enda kohus. Kuid kas ka õigus?

* [40 kirjast]

„See oli meil üks reegel, et mitte samastuda dissidentidega, kes ütlesid alasti tõde, eks ole, ja läksid vangi kah. Meie distantseerusime sellisest käitumisest...

Sest dissidentide värk oli ohtlik ja sellepärast neil ka üldrahvalikku toetust polnud.

Kogu rahvas ei saa olla kunagi tõe eest võitleja, ta peab vaatama, et lapsed ellu jääks."

(Andres Tarand. Parteides maksab tänagi röövlikamba seadus. SL Õhtuleht 6.11.2005.)

* „Kui Savisaar alguses väitis, et RR on liikumine perestroika toetuseks, siis tegelikult mõtles ta, et paneb nii legaalse sildi peale. Ses mõttes oli RR veel nõukogudeaegne sünnitis, et paned sildi ja selle varjus tahad saada endale suuremat tegevusvabadust.

Algul kümnete ja hiljem sadade tuhandete inimeste väljatoomine nõukogude hirmust oli väga tähtis RR tegevuse tulemus." (Marju Lauristin. Punane ja sinine: peatükke kirjutamata elulooraamatust. Eesti Ajalehed, Tallinn 2010, lk 322.)

* „Tal oli tohutu eneseusk ja usk sellesse, mida ta teeb, ja võime inimesi uskuma panna, et me tõepoolest suudame kõike. Balti kett oli selle üks näide. Sama asi oli Moskvas MRP-ga: kaks inimest, kes selle ideega välja tulid ja läbi viisid, olid Savisaar ja Endel Lippmaa. Kui nad kahekesi tegutsesid, siis oli see täiesti võitmatu tandem, Lippmaa oma geniaalse ajuga ja Savisaar oma sama geniaalse organiseerimisoskusega. See kõik läbi viia, leida endale liitlasi, saavutada enamushääletus - ainuüksi juba selle eest väärib Savisaar aukohta Eesti Vabariigi taastamise ajaloos..." (Lauristin, lk 128-130.)

* „... kuni ühel eestseisuse istungil pakkus Savisaar välja mõtte moodustada MRP sõlmimise 50. aastapäeval hiiglaslik inimkett läbi kolme Balti riigi. Idee tundus üheaegselt hullumeelse ja ahvatlevana. Esialgu kippus ülekaal jääma kahtlejaile."

(Heinz Valk. Pääsemine helgest tulevikust. Kunst, Tallinn 2010, lk 329.)

* „Ilma Andrus Ööveli ja tema meeskonnata, ilma tuhandete RR-i tugirühmadeta, ilma RR-i asjadevalitsuseta, ilma RR-i eestseisuseta ja lõpuks ilma Edgar Savisaare jõulise isiksuseta poleks Balti kett kunagi ilmavalgust näinud." (Valk, lk 335.)

E. T. kommentaar: Siia tuleks lisada ka tänusõnad nõukogude võimule - kõik see toimus ju riigi kulul. Kas tänapäeval oleks niisugune asi võimalik? Ja kui palju see maksaks? Ja kes maksaks?

* „Sellise toimekuse loogiliseks jätkuks oli RR-i volikogu otsus 29. aprillist [1989], milles öeldi: „Eesti riiklus saab edasi areneda vaid 1940. aastal katkenud omariikluse õigusliku järjepidevuse taastamise suunas."" (Valk, lk 328.)

* „Käivitus poliitiline trend, mida kõige täpsemalt fikseeris Rein Taagepera: „Mitte midagi ei tohi teha iseseisvuse saavutamiseks enne, kui iseseisvus saavutatud on."" (Valk, lk 355.)

E. T. kommentaar: Kahjuks ei küsinud nad targema käest, nagu ka valimisseaduse tegemisel.

* Rein Taagepera: „Ja minule on täiesti ükstakama, millise juriidilise sousti all iseseisvus tuleb. Peaasi, et tuleb! ... Teeme selle vabariigi enne ära ja siis palkame kümme juristi arutama, mitmes ta on." (Valk, lk 350.)

/Professor doktor Rein Taagepera (EE 14, lk 505)/

* Trivimi Velliste: „Kutsusin Ööveli enda juurde EMS-i. Öövel tundus olevat üsna pessimistlik... Öövel ütles, et kui EMS otsustab jaatavalt, siis liitub ka Rahvarinne. Mul polnud mingit kahtlust: kett tuleb igal juhul ära teha. (Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. Teine Eesti. Eesti iseseisvuse taassünd 1986-1991. SE & JS, Tallinn 1996, lk 329.)

* „... aga vaatame ka mõnd tunnust, mis on võrdluse VSDTP = ERSP aluseks.

[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei = Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]

1. Alustajaliikmete ühine minevik (vanglad, asumised, pagendus)...

2. Maailmamudeli rajamine ühele tõele (siis Marx, nüüd õiguslik järjepidevus).

3. Inimeste seast nö. õigete eraldamine (siis proletariaat, nüüd EV kodanikud).

4. Kõigi vahendite lubatavus oma tõe realiseerimisel. Kehtiv seadus on tühine ning sellele allumine kahjulik tegevus...

5. Märterluse propageerimine."

(Indrek Tarand, Kaarel Tarand. Konserv kui kompromiss. Edasi 23.05.1990.)

* [Malta lähedal ristleja pardal kirjutasid USA ja N. Liidu presidendid George Bush ja Mihhail Gorbatšov 1989. aasta detsembris alla külma sõja lõpetamise deklaratsioonile.]

„Tulemus oli vastastikune mõistmine: ameeriklased hoiduvad andmast konkreetset abi Baltikumi vabadusliikumisele, vastutasuks hoidub Gorbatšov kasutamast jõudu Balti probleemide klaarimisel." (Nõukogude protokoll Malta tippkohtumiselt. Gorbatšovi Fondi Arhiiv, fond 4, nimistu 1; Vladislav Zubok. Luhtunud impeerium: Nõukogude Liit külmas sõjas alates Stalinist kuni Gorbatšovini. Tänapäev, Tallinn 2010, lk. 404.)

E. T. kommentaar: Bush oli aumees: USA ei aidanud meid tõesti mitte millegagi, nagu ka peale sõda, kui kõik ootasid valget laeva. Aga Gorbatšov ei pidanud sõna: olid veretööd Vilniuses, Riias, Medininkais.

* Sulev Vahtre: „Kuigi ma alguses mõtlesin ka, et väga hea, kui me saame Nõukogude Liidu raames autonoomia, seda on ka küllalt, väga palju ei tohi ka kohe ette võtta." (Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. Eeslava, järg raamatule Teine Eesti. SE & JS, Tallinn 1996, lk. 316.)

/Professor doktor Sulev Vahtre (EE 14, lk 578)/

* „Müllerson tuli välja ideega, et Eestil polegi vaja taotleda rahvusvahelist tunnustust. Võiks taotleda hoopis diplomaatiliste suhete taastamist. Nii lihtne ja geniaalne lahendus sobis kõigile." (Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek 1991. Kuus otsustavat kuud. Eesti Ekspress, Tallinn 2011, lk 230-231.)

/Professor doktor Rein Müllerson (EE 14, lk 317)/

E. T. kommentaar: Õnneks taibati Ülemnõukogu otsuse 'Eesti riiklikust iseseisvusest' sõnastamisel targema käest nõu küsida.

* „Nii leitigi üles Müllerson, kellele olukorda eriti ei selgitatudki, anti mõned mõtted kätte ning lükati üleval saalis ette.... ning nii läksid tegelikult meie poolt Müllersonile suhupandud seisukohad ilma erilise aruteluta läbi." (Kaks otsustavat päeva Toompeal : (19.-20. august 1991) : [kogumik: 20. Augusti klubi, Riigikogu Kantselei.] Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1996.)

E. T. kommentaar: Kes soovib, võib uskuda, et professor räägib talle noorte poolt suhu pandud sõnu. Keelatud see ju pole.

* Vene NFSV KrK (kehtis Eestis 1940-1961) § 58¹⁰: „propaganda või agitatsioon, mis sisaldab üleskutset Nõukogude võimu kukutamisele, õõnestamisele või nõrgendamisele ... , samuti sellesisulise kirjanduse levitamine, valmistamine või hoidmine, toob kaasa - vabaduskaotuse mitte alla kuue kuu."

Eesti NSV KrK (1961-1984 ja 1984-1992) § 68: „agitatsiooni ja propaganda eest nõukogude võimu õõnestamise või nõrgendamise ... eesmärgil, ... taolise sisuga kirjanduse levitamise, valmistamise või hoidmise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuuest kuust kuni seitsme aastani."

 Vt ka KN 19. oktoober 2011, Arvo Haug "Väike Eesti oli 20 aastat tagasi ideedelt suur".

[ESILETÕSTED]    

Marju Lauristin: "Algul kümnete ja hiljem sadade tuhandete inimeste väljatoomine nõukogude hirmust oli väga tähtis RR tegevuse tulemus."

Andres Tarand: "See oli meil üks reegel, et mitte samastuda dissidentidega, kes ütlesid alasti tõde, eks ole, ja läksid vangi kah. Meie distantseerusime sellisest käitumisest..."

Jaga |