Justiitsministeerium: Elatisvõlgnike elu muutub keerulisemaks

Nüüd kiitis valitsus heaks Justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, millega muudetakse elatiste sissenõudmine tõhusamaks ning pannakse rohkem lapsevanemaid elatist maksma.

Justiitsminister Andres Anvelt selgitas, et eelnõu on valitsuskoalitsiooni perepoliitikas keskse tähtsusega, kehtestades elatisraha maksmisest kõrvale hoidjatele jõulise riikliku sunni ja vähendades vaesusriskis elavate laste osakaalu.

Eelnõu mõte on panna lapsevanemaid juba ennetavalt mõtlema sellele, et elatist tuleb tasuda. „Tegemist on ju inimese enda lapsega. Kui aga vanem tõesti maksmisest kõrvale hiilib, siis on riigi ülesanne tagada, et vanem oma kohustust täidaks,“ ütles Anvelt.

Tulevikus saab kohus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgnikul mootorsõiduki ja väikelaeva juhtimise õiguse ning jahitunnistuse, relvaloa ja kalastuskaardi kehtivuse. Kohus saab õiguste peatamisel keelata ka nende õiguste andmise.

Teine olulisem muudatus on see, et kohtutäitur on tulevikus kohustatud regulaarsemalt võtma elatisvõlgnikuga teatud aja tagant ühendust, et välja selgitada, miks ta ei täida lapse ülalpidamiskohustust, millised on tema sissetulekud ning kuidas kavatseb võlgnik elatise võlgnevuse likvideerida. Kui muud täitemenetluse toimingud pole pika aja jooksul võimaldanud elatist sisse nõuda, peab kohtutäitur arestitava vara leidmiseks ja selle müümiseks võlgniku valduses olevaid ruume ja maatükki läbi otsima.

Ka selleks, et saada edaspidi riigilt erametsaomaniku või ettevõtluse alustamise toetust, ei tohi inimesel olla lapse elatise võlgnevust.

Lapse elatisnõude aegumistähtaeg pikeneb kolmelt aastalt kümnele. Praegu on täisealisel lapsel õigus saada elatist kuni 21. eluaastani juhul, kui ta omandab põhi- või keskharidust. Tulevikus on see õigus ka kuni 21-aastasel lapsel, kes omandab kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes.

Samuti muutub eelnõu järgi isiku töötasu jm sellesarnase tasu suuruse arvestamine selle arestimisel, nii et nende hulka saab arvestada ka muid mitterahalisi hüvesid, mida tööandja töötajale võimaldab.

Kohtutäiturid saavad edaspidi õiguse arestida kolmandale isikule võlgniku eest makstud rahalise kohustuse, kui kolmandatele isikutele makstud rahalised kohustused ületavad võlgnikule seadusega ette nähtud mittearestitava sissetuleku suuruse. Sellega püütakse kätte saada kohtutäituri eest varjatud raha, mis on makstud võlgniku kohustuse täitmiseks kolmandale isikutele sularahas või kasutades teiste isikute kontosid. Lihtsustub ka riigi õigusabi taotlemine, kui riigi õigusabi taotletakse lapse elatise asjus.

MARIA-ELISA TUULIK, Justiitsministeeriumi pressiesindaja

Jaga |