Koolide rahastamine ei tööta lapse huvides

MÄRT SULTS,      14. aprill 2004


Kes on pannud haridusameti pähe teadmise, et õpilaste õpetamine algab 10. klassist? Kui lasteaedades ja algklassides ei tehta ränka tööd õpiharjumuste, tööharjumuste, kollektiivse korrektsuse, eestluse, harituse kinnistamiseks, kui ei tähtsustata pe-rekonda ega kaaskodanikke, kui ei õpetata tole-rantsust ega uskuma iseendasse, pole gümnaasiumis enam kedagi kasvatada. Seda me näeme praeguses Eestis, kus laulva revolutsiooni lapsed on 13–16 aastased.

Tallinna haridusameti tegevust vaadates peaks olema selge, et selle eesmärk on toetada ja tagada kesklinna- ja erakoolide võimalikult väike rahaline kaotus. Kaotus aga on kindel, sest on põhjustatud õpilaste arvu vähenemisest. Õppekvaliteedi erinevus 1.–7. klasside osas äärelinna ja tavakoolide (s.t mitte elitaarsete) vahel on seejuures väga väike. Inimene valib, kus on odavam ja ohutum. Citys, teisisõnu kesklinnas, on väikelastel ohtlik, ja see pole ainult minu arvamus.

Riik ja õpilane

Riik annab õpilasele 7211 krooni, mille omakorda dife-rentseerib riigi territoriaalne jaotus koefitsientidena. Näitkeks Tallinna koefitsiendiks on 0,89. Seega Tal-linna õpilase riigipoolne koolitustasu on 6417,79 krooni. See raha läheb kohalikule omava-litsusele, kes omakorda jagab selle asutuste vahel.
Riik lähtub üksnes õpilaste arvust, ta ei ole arvestanud süvaõpet, kuna põhikooli ja gümnaasiumi seaduses süva-õpe kui selline puudub. Seadus ei defineeri samuti pedagoogi, s.t õpetaja amet on riiklikul tasandil kinnitamata. Kelle palka siis tõstetakse? Koolidirektor pole üldse pedagoog ja talle palgatõus hoo-piski ei laiene – kui, siis vaid haridusameti armust ja vali-kuliselt. Praegu on koolijuh-tide palgatõus 7,9%. Miks just selline arv?
Tallinnas on õpetajate rii-gipoolne töötasu 6799 krooni, millest arvatakse maha tulu-maks, seega 5112 krooni. Selle raha sees peaks olema ka õpetajate palgatõus. Haridusamet jagab 1.– 3. klasside õpetajatele 5740 krooni, 4.–6. klasside õpetajatele 7480 krooni, 7.–9. klasside õpetajatele 8860 krooni (korruta kõik need summad 0.89-ga).

Elukauged otsused

Arvutused puuduvad. On klasse, kus tuleb võtta tööle abiõpetajaid. Arutelud puuduvad (millised rühmatunnid on hädavajalikud, kui mänguline on tund, kui mitu õpetajat saavad selle toimetamisega hakkama); kui suur on perso-nalikulu õpilase kohta (alg- ja põhikoolis on näiteks elektri- ja veekulud tunduvalt suuremad kui teistes astmetes); majanduskulu õpilase kohta (kas või rikutud raamatud ja töövahendid, lapsed on ju väikesed, ikka juhtub).
Kus on sulgemisohtu sattunud põhi- ja algkoolide nimistu? See on ju haridusametil ometigi olemas. Mingi summa on arvutatud mingisse reservi. Mil-lisesse ja miks?
Kes on pannud ameti pähe teadmise, et õpilaste õpetamine algab 10. klassist? Kui laste-aedades ja algklassides ei tehta ränka tööd õpiharjumuste, tööharjumuste, kollektiivse korrektsuse, eestluse, harituse kinnistamiseks, kui ei tähtsustata perekonda ega kaaskodanikke, kui ei õpetata tole-rantsust ega uskuma iseendasse, ei ole gümnaasiumis enam kedagi kasvatada. Seda me näeme praeguses Eestis, kus laulva revolutsiooni lapsed on 13–16 aastased.

Väikesed ja suured lapsed

Maailma psühholoogid väidavad, et kõige kiiremini areneb inimene 3.–7. eluaastail, õpitu kinnistub ja õppima õpitakse 7.–9. eluaastail, mitte aga 16.–18. eluaastail. Muidugi, õppida ei ole kunagi hilja. Haridusamet aga väidab, et lasteaednikel ja algklasside õpetajail on võrreldes teiste õpetajatega vähem tööd kui gümnaasiumiõpetajal. See on arulage jutt. Vähem tööd on vaid neil "õpetajatel", kes ei vasta õpetaja austavale nimetusele ega kutsele.
Eelneva kinnituseks hõikab Gustav Adolfi Gümnaasium ennast juba progümnaasiumiks, kus õpe toimub 7.–12. klassides.
Millises vahekorras ja millistes klassides on õpetajal vaja rohkem või vähem tööd teha, teab iga kooli kohta konkreetselt ainult direktor. Sellist jaotust saab oma kooli kohta teha ainult tema. Ta otsustab konkreetsete arvutuste põhjal, mis on nõuete kohaselt vormistatud. Võrdsuse printsiipi aga ei pea Tallinna haridusamet miskiks! Möönan, et hari-dusamet ei tea tegeliku olukor-ra sisu ja kahjuks ei tahagi teada.

Kogu jandi põhjus on ikka seesama – TAHAKS RIK-KAKS SAADA! Koolilaps ei huvita kedagi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)